Eesti kirjakeele ajalugu
oli keeleuuenduse ja keelekorralduse vahepeal, kuid arvestas palju ka tegelikku
keelekasutust.
• Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud
ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi
aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja
Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein
Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus.
• Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso.
Keeletoimkonna juht Krista Kerge.
• Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse
tänapäeval Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus
õigekeelsuskomisjonis (VÕK)