1) Osa leidmine tervikust 2) Terviku leidmine osa järgi 3) Suhte väljendamine protsentides 4) Muutuste väljendamine protsentides ehk kasv ja kahanemine Protsent ülessannete lahendamine: 1) Ülesanne tuleb hoolikalt läbi lugeda ja aru saada mis on ülesandes antud ja mida tuleb leida. 2) Parema ülevaate saamiseks oleks hea teha ülesande andmete põhjal joonis ning meeles tuleks pidada, et 1 tervik on 100% ! 3) Seejärel tuleb koostada lahendusplaan ning ülesanne lahendada. Osa leidmine tervikust I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda murruks ja seejärel jagada antud osa suurus selle murruga. Ülesanne 1 Kümnenendal klassil toimus õppeekskursioon Tallinna elektrijaama. Klassis on 35 õpilast, neist kohal oli ainult 40%
0,5 . 24 = 12 Vastus. 0,5 osa arvust 24 on 12. Näide 4. Leiame osa arvust 12. Vastus. osa arvust 12 on 9. Protsentarvutus Protsentülesannete lahendamine. 1) Ülesanne tuleb tähelepanelikult läbi lugeda ja selgitada, mis on ülesandes antud ja mida tuleb leida. 2) Parema ülevaate saamiseks ülesande andmete ja otsitava vahelistest seostest on soovitatav koostada teksti põhjal joonis. Pea meeles, et 1 tervik on 100%. 3) Seejärel tuleb koostada lahendusplaan ja ülesanne lahendada. Järgnevad näited on erinevate protsentülesannete lahendamise võimalustest. Terviku leidmine Leiame terviku 1% kaudu. Näide 1. Laural on loetud raamatust 40 lehekülge. See on 20% raamatu lehekülgede arvust. Mitu lehekülge on selles raamatus kokku? Teeme joonise. 1) Leiame, kui suur on 1% raamatu lehekülgede arvust. 40 : 20 = 2 1% on 2 lehekülge. 4 2) Raamatu lehekülgede arv kokku on 100%.
Polya probleemülesannete lahendamise heuristiline juhend . Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Probleem on tundmatu tuntus. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist
I faas on orientatsioonifaas, mil kontakti põhiline initsiaator on õde. Esimeses faasis tutvustab õde ennast patsiendile, annab põgusa ülevaate nii oma rollist kui ka oma tegevuse eesmärgist ja seejärel üritab saada informatsiooni patsiendilt. Teises tööfaasis osutab õde füüsilist hoolitsust, räägib patsiendile tema haigusest, õpetab patsienti et patsient saaks oma tervist edendada, toetab ja nõustab patsienti. Lõppfaas on terminaalne faas, mil koostatakse lahendusplaan ja suhete alustatakse lõpetamisega (McQuiston & Webb, 1995:498). See õendusteooria näitab, et õde võib muuta patsiendi elu ja aitab õde tema enda personaalses kasvamises. Peplau teooriat on kasutatud laialdaselt õenduspraktikas, eriti vaimse tervise ja psühhiaatrilises õenduses. Peplau teooria lubab õendusel liikuda ,,millegi tegemisest" ,,kliendiga koos tegemiseks" (McQuiston & Webb, 1995:501).
jooni. 5. Parima hüpoteesi välja valimine- vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised info töötlemiseks ning ül-e lahendamiseks (hõlbustavad määratlemata struktuuriga probleemide lahendamist) Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1. Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2. Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu. kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud. 4. Vaata tagasi- veendu, et saadud tulemus oleks probl. lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga. Seejärel analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi , et teha järeldusi mis osutuvad kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 28
4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist
definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. Jooni.5. Parima hüpoteesi välja valimine vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1.Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2 Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu. kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud. 4.Vaata tagasi- veendu, et saadud tulemus oleks probl. lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga. Seejärel analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi , et teha järeldusi mis osutuvad kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel.
võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4.Hüpoteeside kontrollimine (analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevaid pos ja neg jooni); 5.Parima hüpoteesi väljavalimine (vali variant millel on rohkem pos ja vähem neg jooni). WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise
ülesannetel pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldsegi lahenduda, isegi siis, kui me teame eesmärki, kuhu lahendusega tuleks jõuda. Et selliste ülesannete lahendamisel toimida siiski otstarbekamalt ja arukamalt, kasutatakse heuristikuid. 13. Millised on Polya (1967) järgi probleemülesande põhietapid? 1) Saa ülesandest aru! Tee kindlaks, milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks täiendavalt vaja. 2) Kavanda lahendusplaan! Otsi seoseid olemasoleva informatsiooni ja tundmatu vahel. Kas olemasolev info seostub mõne üldise reegli ja algoritmiga? Kas probleem sarnaneb mõne tuntud ülesandega, kust võiks leida viiteid või osutusi lahendusviisi kohta? 3) Teosta planeeritu! Niipea kui tegevusplaan on formuleeritud, vii see täide, kontrollides, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks korrektselt teostatud. 4) Vaata tagasi
lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja milliseid on lahendamiseks vaja. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks nagu algoritmide puhul, vaid pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpoteetilisi lahendusviise. 11. Probleemülesannete lahendamise etapid Polya järgi. 1. Saa ülesandest aru! Tee kindlaks, milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks täiendavalt vaja. 2. Kavanda lahendusplaan! Otsi seoseid olemasoleva informatsiooni ja tundmatu vahel. Kas olemasolev info seostub mõne üldise reegli või algoritmiga? Kas probleem sarnaneb mõne tuntud ülesandega, kust võiks leida viiteid või osutusi lahendusviisi kohta? 3. Teosta planeeritu! Niipea kui tegevusplaan on formuleeritud, vii see täide, kontrollides, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks korrektselt teostatud. 4. Vaata tagasi! Veendu, et saadud tulemus oleks probleemilahenduseks ja
o 120kg+85kg+78kg=283kg o Vastus: -..... See kehtib 2.-5. klassini. II variant: küsimust ei kirjutata, täiendatakse vastust o Klassis esitatakse küsimus, tahvlile seda enam ei kirjutata, aga suuliselt tuleb korrata mitu korda. o 120kg+85kg+78kg= 283kg õunu korjati kolme päevaga. o Vastus: ... See variant on kasutuses ainult 6. klassi I-II veerandil, nõrga klassi puhul III veerand ka. III variant: lahendusplaan (enne lahendamist planeeritakse lahenduskäik, see pannakse kirja lahendusplaanina) o Näiteks: 1. Mitu kg õunu korjati teisel päeval? 2. Mitu kg õunu korjati kolme päevaga? o Lahendus: 1. 120kg-35kg= 85kg 2. 120kg+85kg+78kg= 283kg. o Vastus: .... See toimub 7.- 9. klassini välja. Jälgida vihiku vormistamist. Oluline on, kuidas tahvlile kirjutatakse. Tahvli vasakus servas
WALLAS 1.ettevalmistus(tutvumine probleemi ja infoga, mis võib osutuda kasulikuks selle lahendamisel); 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, analüüs, hüpoteeside väljapakkumine ja igasugune muu probleemi üle mõtlemine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahenduse kontrollimine). POLYA 1.saa ülesandest aru(milline inf on antud, teada, mida on veel vaja) 2.kavanda lahendusplaan(Otsi olemasoleva ja tundmatu seoseid), 3. Teosta planeeritu(vii täide tegevusplaan, kontrolli, et ükski samm ei jäeks vahele ja oleks korrektselt teostatud); 4.Vaata tagasi(veendu, et saadud tulemus oleks probl lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga). CLIFFORD 1. määratlege ülesanne ja formuleerige eesmärk, milleni tuleb lahendusega jõuda; 2.Formuleerige lahendusvariandid; 3.Järjestage lahendusvariandid vastavalt nede usaldusväärsusele; 4
(3) Lahenduse õigsuse kontroll Probleemide lahendamine seisneb nende (1) struktureerimises, (2) struktuuri tuletamises ja (3) transformeerimises. Probleemi sõnastamine on ühtlasi probleemi struktureerimise (korrastamise või ümberkorrastamise) alguseks. Sageli on struktureerimise tarbeks vaja kõigepealt tuletada elementide vahelistest seostest olemasolev struktuur ja alles seejärel asuda uute seoste (uue struktuuri) konstrueerimisele. Lahendusplaan on reeglina hierarhiline (eesmärgile jõudmiseks tuleb läbida terve rida kohustuslikke lahendusetappe). Probleemi lahendamist võib vaadata kui probleemi algseisu samm- sammulist transformeerimist (ümber kujundamist) lõppseisuks ehk lahenduseks. Probleemi transformeerimine võib olla paljuastmeline. Lahenduse loomisel kasutatakse algoritme ja heuristikaid. Algoritmid on probleemide lahendamise süstemaatilised protseduurid, mille õige rakendamine viib igal juhul lahendusele
annaabi.ee 
