Tänu kellele pole meil kodusõda
lahendamiseks? Kokku oleks tulnud kutsuda kõiki konfliktiosalisi
koondav komisjon, mis avalikult ja kõiki aspekte silmas pidades oleks
probleemi kallal töötades leidnud osapooli rahuldava rahumeelse lahendi.
Seda enam et komisjoni töö pidev avalikustamine oleks soodustanud
dialoogi, arvamuste paljususe austamist ning mõjunud lõppkokkuvõttes
lõimumisele ja rahvusrühmade vastastikusele lugupidamisele positiivselt.
Tõsi, saaga algul peeti alternatiivseid lahenduseotsimisviise veel
vihjamisi võimalikuks. 2006. aasta juunis arvas peaminister Ansip, et
"pronksmehe probleemiga võiks tegeleda Ühiskondliku Leppe
Sihtasutus".2 Arvatavasti aga oodati Ühiskondliku Leppe SA-lt või
ükskõik milliselt konsensust otsivalt komisjonilt või koostöökojalt vaid
üht valmisvastust "Teisaldada!"
Usun, et selline konsensuse leidmine, kus lõppotsus on juba vaikimisi ette
ära määratud, võib Eesti multivaatelises ühiskonnas osutuda ka edaspidi