kui Σ b=njjijxa1i , siis yi = 0 . Selles teoreemis väljendatut kasutatakse lahendi õigsuse ja loogilisuse kontrolliks. SIMPLEKSMEETOD Simpleksmeetod- lineaarsete planeerimisülesannete põhiline lahendusmeetod. Kui kanoonilisel kujul antud ülesanne sisaldab n-tundamtut ja m-võrrandit, siis simpleksmeetodil leitud lahendis võivad nullist erineda mitte rohkem kui m(kitsenudste arv) tundamtu väärtused mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baastabeliks, kui kitsenudste süsteemi kordajatele vastav tabeliosa sisladab m-erinevat ühikveergu (m- kitsenudste arv). (Ühikveerg-veerg, milles nullist erieneb vaid üks element) Baastabel on lubatav kui kõik elemendid b1(vabaliimed) on mittenegatiivsed. Lubatav baastabel on optimaalne, kui baastundamtutele vastavad elemendid sihifukntsiooni reas on 0-d ja ülejäänud selle rea elemendid (-cj)
lahendite piirkond on tõkestamata) 2. Alternatiivne lahend- mitu erinnevat muutujate väärtuste kombinatsiooni, mis annavad Z-ile optimaalse väärtuse 3. Lõpmata palju lahendeid SIMPLEKSMEETOD Kui kanoonilisel kujul antud ülesanne sisaldab n tundmatut ja m võrrandit, siis simpleksmeetodil leitud lahendis võivad nullist erineda mitte rohkem kui m (kitsenduste arv) tundmatu väärtust, mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baasitabeliks, kui tabeli elementide aij (kitsenduste kordajad) osas on vähemalt m erinevat ühikveergu ning nendes veergudes sihifunktsiooni reas on nullid. Ühikveerus erineb nullist vaid üks element, mis võrdub 1-ga. Muutujad, mis on baasitabelis ühikveergude kohal, nimetatakse baasimuutujateks, ülejäänud muutujad on vabad muutujad. Baasitabeli piilt määäratud lahend on baasilahend ehk baasiplaan.
annaabi.ee 
