Dialektika – küsimuste-vastuste põhjal edasi liikumine; edasiviivate küsimuste esitamine Retoorika – sihtrühmale vastav seletamine Deduktiivne loogika – järeldus tuleneb eelduste kombinatsioonist ja nende paratamatusest. Järeldus järeldub eeldustest. Üksiku tuletamine üldisest. Induktiivne loogika – kuidas ühest asjast jõutakse teiseni. Üksikjuhtude põhjal üldistuse tegemine. Reduktsionism – keerulise probleemi tükeldamine väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad lahendatavateks. Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele. Sünnitame põhjus‐tagajärg ahela (vt. Skinneri tuvi). Ontoloogia – päris tegelikkus on olemas. Solipsism – olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. Maailm on minu välja mõeldud. Pseudoteadus – väited ja argumendid, mida esitatakse teaduslikene, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu. Nähtus, kus ei panda proovile oma teooriaid.
kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma olukord, kus tuleb teha keeruline valik kahe võrdselt ahvatleva või soovimatu valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu