Meditsiiniajaloo konspekt
)
Vaesuse ja haiguse korrelatsioon oli leitud, sellest aga tehti vale järeldus. Koos oma nn
mõttekaalsastega (nn Parti d´hygiene Villerme oli 1829. aastal hakanud välja andma esimest
hügieeniajakirja Annales d'hygiene, "partei" koondus selle ümber), arvas Villerme 1820.-
1840. aastatel, et lahendus probleemile seisneb nö "moraalses regeneratsioonis". Tööandjad
pidanuksid oma töötajatele õpetama "elukombeid", mitte riik tegelema tervishoiuküsimuste
lahendamisiega. Andes aru, et vaesed võivad kalduda sotsialismi leeri (ja seda kardeti),
soovitas Villerme neile kristliku väärtusõpetuse tutvustamist. Vaesuse põhjust nähti vaestes
enestes (mõnes mõttes terapeutilise nihilismi poliitiline analoog).
Tegelikult tõid ka Villerme mõtted kaasa muutusi riigi poliitikas, nt keelati Prantsusmaal 1841
laste töö vabrikutes.
Inglismaal valitsesid samad tendentsid ning mõttelised stereotüübid (nt William Farr, 1807-
annaabi.ee 
