Immanuel Kant
Rohkem ei või puhta mõistuse kriitika selles valdkonnas midagi teha. Ta näitab, et need
ideed on võimalikud mõtlemisele. Seega ei sisalda nad mingit sisemist vastuolu ja nad tulevad
mõistuse tarvitamisel n.ö. paratamatult ette. Kuid me ei tohi mingil juhul siin mõtlemist ja
tunnetust segamini ajada ja arvata, et neile vastaks mingi kogemus.
Kiusatus selleks on olemas. Kui sellele kiusatusele alla anda, siis satub mõistus
lahendamatutesse vastuoludesse (antinoomiad). Mõistus muutub "sofistlikuks", "dialektiliseks".
Kant teeb suuri püüdlusi selle nimel, et üksikult näidata, et need vastuolud on lahendamatud,
eriti seoses teoloogilise ideega ja teoloogide katsetega leida uusi jumalatõestusi. Jumalat ei
saa aga mõistusega ei tõestada ega ümberlükata. Ja sama kehtib ka teiste ideede kohta.
13
annaabi.ee 
