reak.)alus+
hape->sool+vesi.Nt.Ca(OH)2+2HMnO4->Ca(MnO4)2+2H2O.2)Raskl
.alused lagunevad kuumutamisel,saadusteks on oksiid ja vesi nt.Cu(OH)
t'
2- ->CuO+H2O.Indik.-värvained,millel on erinevates keskkondades eri
nev värvus.Aluste indik.on lakmus-sinine,metü-oranz,fflillakasp.,univers
aalindik-rohekas.pH näitab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.Hap
peline keskkond pH<7,H+>OH-(H3PO4).Aluseline pH>7,H+
Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 46. Keemil reakts protsess, milles tekib uus aine. Uue aine tekkeks peab katkema vähemalt üks vana side ja tekkima vähemalt üks uus; võivad toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest; ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreakts-d. Põhitunnus igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või energia neeldumine. Enamikel juhtudel en. eraldub või neeldub soojusena. Eksotermilisetes reaktsioonides eraldub energia: CH4 (g) C (g) + 4H (lagunemisreaktsioon). Endotermilistes neeldub energia: C2H6 (g) + 3,5O2 2CO2 (g) + 3H2O (v). Kütteväärtust kasutatakse praktikas põlemissoojuse (aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk) väljendamiseks.
Cl-ioon. Ioonvahetajat e. ioniiti nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 42). Keemil reakts protsess, milles tekib uus aine. Uue aine tekkeks peab katkema vähemalt üks vana side ja tekkima vähemalt üks uus; võivad toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest; ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreakts-d. Põhitunnus igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või energia neeldumine. Enamikel juhtudel en. eraldub või neeldub soojusena. Eksotermilisetes reaktsioonides eraldub energia: CH 4 (g) C (g) + 4H (lagunemisreaktsioon). Endotermilistes neeldub energia: C2H6 (g) + 3,5O2 2CO2 (g) + 3H2O (v). Kütteväärtust kasutatakse praktikas põlemissoojuse (aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk) väljendamiseks.
ioonvõrega ained lahustuvad kergesti vees, on suur sulamisjakeemistemp.4) metallivõre – võresõlmedes on ioon-aatomid(teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas. 19. Reaktsioonid toimuvad elektrolüütide vesilahustes: Ba2++SO42-=BaSO4; H++OH-=H2O; Cu2++4NH3=Cu(NH3)42- A+B=AB+DH (temp.i eraldumine või neeldumine). Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli, tärklise või puidu tolm). 20. Tasakaalureaktsiooniks nimet. lõpuni mitteminevat reaktsiooni ehk pööratavat reakts.-i. Tasakaalur. ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma (seisak on näiline) teatava oleku – tasakaaluoleku – saavutamisel
annaabi.ee 
