Piirkonda, kus muld on ning millised protsessid on ülekaalus ja kui kaua. 23. Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? Kliimaerinevused, vee, loomade ja taimede rohkus. Erinev lähtekivim. 24. Kuidas kommenteeriksid järgmisi fraase: Mullal on mälu(seoses arheoloogiaga)- aegade jooksul ladestunud kihid säilitavad infot( inimtegevuse jäljed, õietolm, vulk. Materjali) Muld kui prügikast- inimesed matavad mulda jäätmeid, aga nende lagunemiskiirus on erinev. Muld(pinnas) kui filter- muld filtreerib vett, läbi pinnase vesi puhastub. Muld kui salvesti(mahuti)- muld sisaldab org ja miner ainet, õhku, vett. Muld kui kasvukeskkond- taimed saavad kasvamiseks mullast vajalikke toitaineid ja vett. Muld kui elukeskkond- mullamutid, vihmaussid, putukad jt. Muld kui tootmissvahend- põllumajanduses ja metsanduses Muld kui loodusvara- muld on elualuseks maal ning on tihedalt seotud teiste sfääridega. 25
Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid Geoloogilised ajaarvamise peamiseks meetodiks tänapäeval on radioaktiivsete elementide ja isotoopide kasutamine, mille lagunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi kivimites saab nende vanust teatud täpsusega hinnata. Radioaktiivsete elementide lagunemiskiirus ehk poolestusaeg on väga varieeruv (igal ajaperioodil sobiv radioaktiivne element ja temast tekkiva stabiilse elemendi vahekorramääranguid. Geokronoloogiline skaala- saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuste võrdlemisel, ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. (erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele)
Emulsioon on lühidalt ja lihtsalt öeldes bituumen , mis on ka jahedas olekus vedel. Enne kasutamist on bituumenit vaja: 1)kuumutada-ebameeldiv,muudab bituumeni ohtlikuks 2)lahustada-lahusti läheb loodusesse,ebatervislik töö,kemikaale 12-20% 3)emulgeerida-veega segada,lisades kemikaale,pool vett-pole tuline-ei kõrveta Omadused mida on vaja saavutada: 1)stabiilsus 2)viskoossus 3)lagunemiskiirus 4)nake Ideaalne emulsioon on säilitamisel ja transportimisel stabiilne,kasutamisel sobiva viskoossusega ja hea nakkega ning laguneb õigeaegselt. Kasutatakse: 1)pindamine 2)stabiliseerimine 3)kruntimine 4)külmad segud(vähe kasutatakse) 5)pragude täitmine 6. Mida tähistab bituumenemulsiooni lühitermin (nt. C 69 BP 4)? C-katioosne 69-bituumeni sisaldus % vees PB-polümeerne 4-lagunemiskiiruse klass Nt. C 60 B 4
Hoolimata ehitusest on rulli ülesandeks tasandada kohati jäävad pangad. sellega on juba kütuse kokkuhoid ning kergader segab mulla pinda, suruda maasse väljatulnud kivid ja tihendada taimejäänused kogu harimissügavuse ulatuses, mis annab hea muld sinna segatud taimejäänuste ümber nõutava määrani. Põhumajandus (mõju mullale, C:N suhe, lagunemiskiirus, võimaluse mullaelustiku tegutsemisele ja selle kaudu huumuse Sileketasrull. Kettad võivad olla terasest või malmist, sileda mulda segamise sügavus). moodustumisele. Harimine rullrandaaliga, on kiire maa või väljalõigetega servaga. Tihendab mulda hästi ja suurendab Põhu sissekünnil tuleks anda iga tonni põhu kohta 5 kg N/ha. .
sõnajalg, osi, soopihl, murakas, sinikas. Raskelt lagundatavad taimed on turbasamblad, küüvits, sookail (sisaldab eeterlikke õlisid, mis pidurdavad mikroorganismide elu). Nendest säilib 60…80 (90) %. Sisaldavad vähe proteiine, süsivesinikke. Sisaldavad blokeerivaid ühendeid (fenoolid). C/N suhe on 35…50(60). II rühma kuuluvad tarn, villpea, pilliroogu ning säilib turbalasundina 20…30%. Tekkinud orgaaniline mass sügisel sureb ja algab lagunemine. Lagunemiskiirus sõltub: Temperatuurist (sügavamal on ~10 kraadi ja orgaanika ei lagune) Niiskusest Aereeritusest Happesusest Taime keemilisest koostisest Lagunemisprotsess toimub sümbioosis mikroorganismidega, selgrootutega. Kogu lagunemisprotsess on lühiajaline, toimudes kuni 40 cm sügavusel. Allpool on liiga jahe. 2…3 aastaga on protsess lõppenud. Edaspidi toimub tihenemine akrotelmi osas. Lagundamist alustavad bakterid koos selgrootutega. Selgrootud peenestavad massi
Lagundamise viimases etapis lagundatakse jrelejnud substraati, mis sisaldab palju ligniini ja on seetttu resistentne. 1/3 ssinikust assimileeritakse. Taimejnuste mikrobioloogilisel lagundamisel jb vike osa algsest substraadi ssinikust muudetud kujul mulda ja seda nimetakse mulla orgaaniliseks aineks (MOA). MOA mjutab oluliselt mulla keemilisi (katioonide sidumine, pH puhverdamine, toitainete aeglane vabanemine) ja fsikalisi (struktuur, agregatsioon, niiskusesisaldus) omadusi. MOA lagunemiskiirus aastas on aeroobsetes tingimustes 2-5%. Protsess on tugevalt seotud temperatuuriga. Anaeroobsetes tingimustes on MOA lagundamine vga aeglane ning taimejnused akumuleeruvad mulda/pinnasesse. 1.2. LMMASTIKURINGE Aineringes esineb lmmastik peamiselt jrgmistes vormides: molekulaarne lmmastik N2, orgaaniliste hendite lmmastik (taimedes, loomades, mikroobide biomassis ja mulla orgaanilises aines) ning nitraadi-ja ammooniumioonina. Mulla orgaanilises aines esineb lmmastik paljude erinevate
annaabi.ee 
