Vermikompostimine
jäätmete lisamisega. Sageli mängivad nad ka olulist rolli jäätmete lagundamisel. Enamik
vermikomposteerimise süsteeme kujutavad endast keerulisi toiduahelaid, kus on esindatud
primaarsed (esmased), sekundaarsed (teisesed) ja tertsiaarsed (kolmandased) tarbijad.
Esmasedtarbijad, kes tarbivad vahetult orgaanilistmaterjali on: bakterid, seened,
aktinomütseedid ehk kiirikbakterid. Nende hulka võib lugeda ka nematoode, algloomasid,
vihmausse, lestasid ja kärbseid, kui nad lagundavadotse orgaanilist materjali. Teise astme
moodustavad organismid, kes toituvad primaarsetest tarbijatest või nende jäänustest, näiteks:
hooghännalised ja pihumardiklased. Tertsiaarsed tarbijad ehk kiskjad toituvad primaarsetest või
sekundaarsetest tarbijatest, kelleks võivad olla röövmardiklased, sajajalgsed või hiired, kes
vermikomposti satuvad mööda minnes.
Peamised saadused
Vermikompostimisel on võimalik saada olenevalt eesmärgist erinevaid saadusi.