Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lagundataks" - 7 õppematerjali

Kontrolltöö küsimused rakust
3
doc

Kontrolltöö küsimused rakust

Mis on selle organelli ülesanded? Kare-valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport Sile-Süsivesikute ja lipiidide süntees, nende kogumine ja transport 7.Kuidas tunned jooniselt ära Golgi kompleksi? Punane jura ääres Milline on selle organelli roll valkude sünteesis? Võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi 8.Mis juhtuks rakuga, kui seal poleks lüsosoome? Kirjelda sellist olukorda. Ebavajalikke rakke ei lagundataks ära. 9. Iseloomusta lüsosoomide ehitust. Ühekihilise membraaniga põieke 10. Milliseid enüüme lüsosoomid sisaldavad? sisaldab happelisi hüdrolaase 11.Tee laused mõistetega MIKROFILAMENT on peened valguniidid tsütoskeletis MIKROTORUKE seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis. 12.Mille poolest erineb prokarüootide ja eukarüootide tsütoplasma? prokarüootide rakkude tsütoplasma on liikumatu, eukarüootide oma on rakus pidevas liikumises 13

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Näärmed-närvid ja meeleelundid
3
docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid ­ keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs ­ Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre ­ inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Diabetes mellitus
10
doc

Diabetes mellitus

toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. I tüüpi diabeedid peavad insuliini süstima, sest seedeprotsessis see lihtsalt lagundataks. Võimalikult normilähedase veresuhkru taseme hoidmiseks tuleb seda teha päeva jooksul korduvalt, isegi kuni 5-6 korda. Kaasajal kasutusel olevad süstepliiatsid ja ühekordsed nõelad võimaldavad süstida praktiliselt igas olukorras. Lisaks saavad diabeetikud endal glükomeetri abil suurema vaevata ise veresuhkrut määrata. Oluline on muidugi ka kindlast söögireziimist kinnipidamine. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline; ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
16 allalaadimist
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid ­ keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs ­ Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre ­ inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel.

Bioloogia → Bioloogia
97 allalaadimist
Tsütoloogia ehk rakuõpetus
28
docx

Tsütoloogia ehk rakuõpetus

abil siis need seeditud produktid (aminohappeid, süsivesikuid, nukleoitidi) väljutatakse lüsosüümist. Autofagosoom lüsosoomi poolt raku enda poolt vanade osade lagundamis/lammutamist. Termin fagosoom tähendab siis raku sisestatud struktuuride lammutamist(pinotsütoos, fagotsütoos). 22. 7. Peroksüümid membrannoosne organell. Kehakesed mis on oma nime saanud peroksiidi järgi mida nad sisaldavad. Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja veemolekulideks. Selliste protesside abil vabaneb rakk talle kahjulikest ühenditest, kuid samast peroksüoomis toimub sapphapete moodustamine. 23. 8. Tsütoskelett moodustub mittememmbrannoosetest organellidest, siia kuuluvad mikrotuubulid ehk mikrofilamendid. Leida võib tsütoplasmas,

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
INIMESE ANATOOMIA
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru – magu – peensool - jämesool –pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
Inimese Anatoomia vastused-koed-elundid ja elundkonnad jne
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru ­ magu ­ peensool - jämesool ­pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3

Bioloogia → Bioloogia
122 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun