(Alkohol ja selle toime...) Terve inimese organism lagundab alkoholi suhteliselt kindla kiirusega. Maks põletab keskmiselt ühe dringi (annuse) tunnis ehk kuni 10 g absoluutset alkoholi tunnis. Kuid seda reeglit mõjutavad paljud tegurid. Alkoholi lagundamine on kõige kiirem, kui selle kontsentratsioon veres on kas väga madal või väga kõrge. Kroonilised alkohoolikud võivad lagundada alkoholi (sõltuvalt maksa seisundist) keskmisest palju kiiremini. Alkoholi lagundamiskiirus inimese vananedes langeb. Maks eemaldab alkoholi verest seda lagundades. Maksa ainevahetusega eemaldatakse 95% alkoholist. Ülejäänu väljub väljahingatava õhu, uriini, higi, väljaheite, piima ja süljega. Organism kasutab mitmesuguseid ainevahetuse viise, et oksüdeerida alkohol atseetaldehüüdiks, seejärel äädikhappeks, süsihappegaasiks ja veeks.(Alkohol ja selle toime...) 5 1.1.1 Joobe astmed Alkoholi tarvitamisel eristatakse üldjoontes 3 joobeastet. Esmane on kerge joove.
toimivate mikroorganismidega toimub biofiltreerimise alguses nn. aklimatsiooniperioodil. Kui eesmärgiks on spetsiifiliste tööstusgaaside puhastamine, viiakse turbasse ettekasvatatud mikroorganisme. Spetsiifiliste mikroobide otsimiseks ja ettekasvatamiseks on tehtud laboratoorseid katseid. Mikroorganismid vajavad arenguks teatud pH väärtust, toiteaineid ja temperatuuri. Need on vaja eelnevalt katseliselt määrata nagu ka lõhnaainete lagundamiskiirus, lagusaaduste koostis ja filtrisse antava gaasi piirkoormus. Katsete käigus leiti selliste lahustite, nagu stürool ja tolueen lagundamiseks spetsiifiliste mikroobide tüvekultuurid. Käsil on töö paberitööstuses eralduvate väävli ühendite, nagu väävelvesinikku, metüülmerkaptaani ja dimetüülsulfiidi efektiivselt lagundavate tüvede otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid
annaabi.ee 
