pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. ● Fotosüsteem II – kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e. ● Fotosüsteem I – ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP
ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4. Patogeensed bakterid On... - bakterid mis põhjustavad haigusi ja toodavad toksiine ehk mürke
Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü. Laktoos-di, sahharoos-di, fruktoos-mono, amülopektiin-polü, glükoos-mono, glükogeen-polü,tärklis-polü, maltoos-di Mono- C6(HO),C5 (HO), Di-C12(HO),C10(HO) Polü-(C6H1005)n
normaalseks D-vitamiini vajame arenguks, K-vitamiini on vaja arenguks, organsmis tervikuna B1- vitamiini vajame vere hüübimiseks, D-vitamiini vajame eriti aga luudes närvirakkude B2-vitamiini vajame organsmis tervikuna kaltiumi-ja ainevahetuseks, toitainete eriti aga luudes fosforiühendite ajutegevuse ja mälu lagundamiseks, kaltiumi-ja ainevahetuseks, häireteta rakuhingamisel fosforiühendite B1- vitamiini vajame toimimiseks, energia saamiseks, ainevahetuseks, närvirakkude B2-vitamiini vajame organismi E-vitamiini vajame ainevahetuseks, toitainete kaitsesüsteemide kaitsesüsteemide ajutegevuse ja mälu lagundamiseks, toimimiseks,
Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid. Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Pastöörimine-kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90°C. Baktertoksiin-väga tugeva toimega mürgised olendid. Botuliin-kõige mürgisem baktertoksiin, botulismitekitaja bakteri mürk. Antibiootikum-aine, mis pidurdab bakteri elutegevust või surmab neid
VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui
harjakestel, lõppprodukt H2O, eraldub H ja H2O, moodustub 36 ATP molekuli Anaeroobne- piimhappekäärimine, etanoolikäärimine Fotosünt. Valgusstaadium- kloroplastide sisemembraanides Fotosünt. Pimedusstaadium- kloroplasti stroomas Metabolism- org. Aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprots., mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ATP e. Adenosiintrifosfaat, koosneb lämmastikalusest, ribosoomist ja 3 fosfaatrühmast Fotosüsteem II- kasutab molekulide lagundamiseks ergastunud elektronide energiat Fotosüsteem I- NADPH2 moodustamine
põhjustavate mikroorganismide juuresoleks võib muuta tulemusi, ja täidetakse nõu lahjenduslahusega. Suletakse korgiga ja loksutatakse. 1. Analüüsi läbiviimine. Katsete tulemused. Mõõdetakse algne hapnikusisaldus hapnikuanduriga (MARVET JUNIOR 2000). Pudelid korgitakse kinni ning algab inkubatsiooniperiood. Töös määratakse heitvee BHT7. BHT7 näitab hapniku hulka, mis kulub mikroorganismidel ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks 7 ööpäeva jooksul. Org. aine + O2 -> CO2 + H2O Proov seisab termostateeritud kapis 7 ööpäeva 20C juures ilma õhu ja valguse juurdepääsuta. Inkubatsiooni käigus lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat orgaanilist ainet, kasutades selleks vees lahustunud hapnikku. Selle tulemusena hapniku hulk vees väheneb ning hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. Pärast inkubatsiooni mõõdetakse proovides järelejäänud hapniku sisaldus.
Omadused: #Võivad olla erinevates olekutes #Madala molekulmassiga gaasid, kõrgemaga tahked või vedelad ained. #Vees ei lahustu, hüdrofoobsed. Veest tihedamad #Mürgised (mürgisus kasvab reas F->I) #Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad kaasneda geenimutatsioonid. Ahelaisomeer-muutub C-ahela pikkus. Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel. 5)Propellandina-tarbekemikaali laialipihustava vahendina. 6)Pestitsiidina 7) Kloroform varem kasutusel narkoosis, enam mitte. Freoonid-Madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-, kloroühendid(derivaadid) Kasutatakse külmutusseadmetes, kuna nad neelavad soojust. Pestitsiid-bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjurite tõrjumiseks. Elektrofiil-tühja orbitaali või +laenguga osake
VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat. · Energia kulub sidemete loomiseks või lagundamiseks. · Soojus, mille juures aine sulab või tahkestub nimetatakse sulamis või tahkestumissoojuseks KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamistemperatuur · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamine · http://et.wikipedia.org/wiki/Inkongruentne_sulamine · http://ak.rapina.ee/valdur/soojus.html · www.neti.ee · www.google.ee · \81.21.245.113kaarama.sassFyysikatahkised
4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on levinud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel ja Austraalias lähistroopilises, troopilises, lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Üldiselt huumusevaene ja väheviljakas. 5.gleistunud GLEISTUMINE - mullatekkeprotsess, mis toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Lihtsam definitsioon liigniiskes keskkonnas toimuv protsess, mille tagajärjel tekivad mulda sinakashallid laigud/täpid.
Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vööndile. Sooldumine(Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid) on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Kamardumine(huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest) on iseloomulik rohtla vööndile. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik.
- Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali. - Keskkonnakaitses: Baktereid kasutatakse reoveepuhastuses, mürgiste tööstusjääkide lagundamiseks ning naftareostuse likvideerimiseks. Bakterite omadused - Kiiresti paljunevad - Kohastumisvõimelised - Vastupidavad - Lagundavad kiiresti keerulisi orgaanilisi ühendeid Seened Seente kasutus - Inimesed tarbivad seeni toiduna, seened on head vitamiiniallikad. - Toiduainetööstuses kasutatakse seeni, nt hallitusjuustu valmistamisel. Pärmseeni kasutatakse ka pagaritööstuses ning kääritatud jookdide valmistamisel.
Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele. Ka fotosüsteem I klorofülli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. Elektronid liiguvad edasi NADP molekulidele, mis võtavad juurde H+-ioone ning moodustuvad NADPH2 molekulid – need kasutatakse ära pimedusstaadiumi reaktsioonides
toatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami, sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest
Bakteriraku ehitus. · Limakapsel ei esine kõikidel liikidel. Seda on niiskuse säilitamiseks vaja. · Vibur Liigub sellega. Ei esine kõigil liikidel. · Rakukest võib olla erinev, aga see on kõigil olemas. · Plasmiid on DNA molekul. · Bakteril ei ole rakutuuma, DNA on lahtiselt tsütoplasmas. · Lüsosoomid Erinevate ainete lagundamiseks. · Ribosoomid sünteesivad valke. Bakterikromosoom · Bakteritel on geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. · Bakterikromosoom on rõngasmolekul. · Rõngasmolekul DNA. Plasmiid väike rõngas DNA Paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Enne pooldumist ta sünteesib oma kromosoomist koopia. · Bakterid paljunevad kiiremini. (iga 20 minuti järel) · Bakterirakk kaalub ca 10 (-12) g
· Toota kolesterooli · Salvestada ja mobiliseerida energiat (maks produtseerib palju rohkem soojust kui ükskõik milline teine keha osa) · Ladustada A-, D- ja B12- vitamiini. · Ladustada mineraale ja rauda. 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine Peamine osa detoksifikeerimisest kehas viiakse läbi maksas. Maksa võib nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette lagundamiseks või muudab neid vähemkahjulikeks. Eristatakse kahte faasi. Esimeses faasis 3 tegeletakse toksiinide ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal kogutakse kokku ja valmistatakse ette lagundamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid lahustuvamateks. See faas viivad läbi ensüümid, mis sõltuvad paljudest toitainetest, nagu näiteks B12- vitamiinidest ja aminohapedest
mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur Lämmastiku, fosfori, süsihappegaasi hulk Metabolism Organismi energia ja ainevahetus väliskeskkonnaga Tsitraaditsükkel energiat ei teki, toimub mitokondri sisemuses
kapsad Juustu ja veini sortidid Alkoholi saamine Bakterite amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel (lagundvad tärklise, tekib sahharoos) Lõhna- ja maitsetugevdajad(naatriumglutamaat). Heitvete puhastus Baktereid kasutatakse näiteks õlireostuse likvideerimisel. Tahkete jäätmete ümbertöötamine Keemiatööstus (butanool pesuainete ja lakkide ning itakoonhappe süntees vaikude tootmiseks) Tekstiilitööstus (siidi tootmine) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks Metallurgia Puhta metalli saamiseks tuleb maagist omandatud metalliioonid eraldada bakterite rakkudes 1. Nimetage 3 biotehnoloogia põhivaldkonda. 2. Kuidas kasutatakse baktereid toiduainete tööstuses? 3. Kuidas teostada bakterite abil keskkonnakaitset? http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:3o3lwxfBFe8J:www.ebu.ee/esitlus/biotehnoloogia.ppt+Bakterit e+biotehnoloogiline+kasutamine&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://docs.google.com/viewer
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate
DNA järjestused transkriptsiooni kontrolliks + trans elemendid (regulaatorvalgud) transkriptsiooni käivitamise tasand, kontroll mRNA protsessingu tasemel, kontroll mRNA transpordi tasemel tuumast tsütoplasmasse, kontroll mRNA lagundamise ehk degradatsiooni tasemel 4. Kirjelda, kuidas toimub geenide avaldumise regulatsioon tuumas transkriptiooni initsiatsiooni tasandil? Sobib ka joonistena. 5. Millised mehhanismid on eukarüootidel mRNA lagundamiseks? Mrna lagundamine e degradatsioon. mRNA lagundamise mehhanismid eukarüootides: - tsütoplasmas 5´ 3´ ja 3´ 5` suunaliselt (eksonukleaasidega). - lagundamine tuumas vahetult peale sünteesi. - endonukleaasne lagundamine - lõhutakse molekulisiseseid sidemeid . - nonstop mediated decay (3` 5`), organellis eksosoom. - nonsense mediated decay 6. Milliseid nukleotiidseid järjestusi lagundatakse nonsense mediated decay
Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O O2 + 4H+ + 4e- Fotosüsteem I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seovad ümbritsevast keskkonnast H+ -ioone. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide
püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne(käärimine) - Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille ühteks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Millises raku organellis toimub tsitraaditsükkel? mitokondri sisemuses Iseloomusta fotosünteesi valgusstaadiumit(toimub). Valgusstaadium jaguneb fotosünteem II ja fotosüsteem I. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooküsdatsiooniks (e. Vee fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. 2H2OOs+4H+4e- Fotosüsteem I vee fotooksüdatioonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. NADP+2e+2H NADPH2 Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedussaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Mis ülesanne on fotosünteesis NADP'l? NADPH2 moodustamine (elektronide transport) Fotosünteesi tähtsus.
tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe + elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt.
3. Pedosfäär 3. Denitrifikatsioon 4. Setted ja settekivimid 4. Millise süsinikuringe osaga on tegemist? Kui on piisavalt hapniku tekib CO2, kui piisavalt hapniku pole tekib CH4 - Lagundamisprotsess Atmosfääri paiskuvad CO2 JA CH4 - Vulkaanipursked Kasutatakse süsihappegaasi ja vett, toodetakse orgaanilist ainet ja hapniku - Fotosüntees Hapniku kasutatakse orgaanilise aine lagundamiseks ning vabandevad CO2 ja veearu - Hingamine Kuidas mõjutavad elusorganismid lämmastikuringet? 1. Bakterite ja seente elutegevuse tulemusena toimub ammonifikatsioon, ilma energialisata, Tulemuseks on NH4 või NH3. 2. Mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi nitraadiks, ilma energialisata kaheetapilise protsessina - NO3 ja NO2 moodustumine. (nitrifikatsioon 1. Kuidas on bakterid seotud süsinikuringega? - orgaanilise aine lõhustamiseks on vaja baktereid
mis on põhjusttud mustate kätega söömisest Trihhomoonas- suguhaigus, mis levib sugulise kaitsmata vahekorra ajal Düsenteeriaalmööb- teatud tingimustes verine kõhulahtisus, troopikamaades nakatutakse saastatud vee ja toiduga Algloomade tähtsus inimesele Algloomi Algloomade liigilise kasutatakse koostise ja arvukuse biopuhastites alusel saab hinnata orgaaniliste ainete vesikeskkonna lagundamiseks seisundit Higuste põhjustajad koduloomadel ja inimestel Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel Kasutatud kirjandus 8.klassi bioloogia õpik internet
Tuleb peiteaeg.Antikehad hakkavad haiguse vastu võitlema ja õgirakud aitavad ka kaasa. 6.Ehitus vt õp 67, Kuuluvus:Eeltuumsed, sest neil puudub selgelt välja kujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsüstoplasmas. 7.Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Bakterite pooldumine on lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini u. 20-30 min. 8.Aeroobid: elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Anaeroobid: ainevahetus on aeglane, energeetiliselt vähem tõhus, vähem elupaiku, lagundavad aeglaselt ja elavad hapnikuvabas keskkonnas. 9.Bakterite toitumine: orgaanilistest ainetest ja moodustavad ise orgaanilisi aineid(FS) 10. Bakterite tähtsus looduses: lagundajad, muudavad mulla viljakamaks, toiduahela tähtis lüli, mõned saavad lagundada tugevaid aineid N: mürk, kemikaale. Bakterite tähtsus inimese elus: aitavad lõhustada toitaineid, asustavad elupaika
Selleks kasutatakse spetsiaalseid selleks väljatöötatud pärme. On leitud ka baktereid, mis on võimelised muutma tselluloosi otse etanooliks. Kahjuks tekib sellise protsessi käigus lisaks etanoolile soovimatuid produkte nagu atsetaadid, laktaadid jne. · Destilleerimine. · Destilleerimisel saadud etanoolist molekulaarsõelte abil lõplik vee eemaldamine. Tselluloos koosneb kuue süsiniku aatomiga lihtsuhkruist, hemitselluloos aga viie süsinikuga suhkruist, mistõttu tuleb nende lagundamiseks kasutada erinevaid organisme. Seepärast tuleb etanooli tootmiseks kasutada nii tselluloosi kui ka hemitselluloosi. Protsess algab taimse materjali kuumutamise ja happega töötlemisega, et eraldada tselluloos hemitselluloosist. Hemitselluloos lagundatakse geneetiliselt modifitseeritud soolekepikese (E. coli) poolt. Tselluloosi lagundamiseks kasutatakse ensüüme ja bakterit nimega Klebsiella oxytoca. See bakter on kasulik ka selle
Ensüüm kogutakse kokku kas baktereid lõhustades või ensüümi vedelsöötmest eraldades, misjärel ensüüm puhastatakse. Ensümide põhjal on töötatud välja pesu- ja nõudepesuvahendeid. *biokütuste tootmisel Biokütuste tootmiseks on vaja baktereid, mis lagundavad taimedes sisalduvaid süsivesikuid. Geenitehnoloogia abil püütakse jõuda selleni, et biokütus suudaks võistelda fosiilsete kütustega. Geenitehnoloogia võimaldab ka tõhustada biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmist või muuta nende omadusi. *jäätmete käitlemisel Uute meetoditega on aretatud baktereid, mis lagundavad pinnasesse ja veekogudesse sattunud keskkonnamürke. *pinnase bioremedistsioonil Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses kas energia saamiseks või ainevahetuses. Sel viisil muutuvad kahjulikud ained vähem mürgisteks ühenditeks. *biorelvade tootmisel On võimalik muundada looduslikud ohutud mikroobid ohtlikuks või
glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde
H seotakse O-ga ja moodustub vesi. Kokku 36 ATP-d. Glükolüüsi laundamine on universiaalne, sest see toimub enamikes taime/loomarakkudes ühtemoodi. Valgus peab jõudma taime kloroplastideni ja seal klorofülli molekulid ergastuvad. Valgusstaadium: vee molekulid lagundatakse ja eraldub gaasiline hapnik. Vaheühendid ja ATP energiat kasutatakse pimedusstaadiumis. Seotakse CO2 molekule js moodustuvad 3 C-lised suhkru molekulid. Foto II-ergastunud elektronide energia vee molekulide lagundamiseks ja ATP sünteesiks. Vee ox--O2--eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik--keskkond. Foto I- NADPH2 (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) moodustamine ja ATP,mida vaja pimedusstaadiumis. Pimedusstaadiumis läheb CO2 õhulõhedekaudu kloroplastidesse. 3 C-lised suhkru molekulid, tekib glükoos ühinemisel. Glükoosimolekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Taimedes toimub veel ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees
kromatiiniks. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Bakterirakk, taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist). Mis on plasmiid? Plasmiid- rõngas DNA molekul, mis aub bakterirakkudes. Plasmiidid sisisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkkona eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. need aitavad lagunadada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. Rakutsükli etapid Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.Rakutsükli etapid on järgmised: 1) interfaas- selles toimuvad järgmised protsessid, mis valmistavad uut raku jagunemist: · DNA replikatsioon (e kahekordistumine), seega kromosoomid muutuvad
10. Nimeta prokarüootide eelised biotehnoloogias (sama mis eelmine vist) 11. Selgita milliseks kolmeks põhivaldkonnaks on võimalik biotehnoloogiat jaotada. PUNANE e. Meditsiinis, ROHELINE e. Põllumajanduses, keskkonnakaitses, toiduainetetööstuses, VALGE e. Tekstiilitööstus, elektri- ja metsatööstus 12. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Tekstiilitööstus amülaasi(ensüüm) kasutatakse tärklise lagundamiseks. Metallurgia bakterid omastavad maagist metalliioonid ja puhta metalli saamiseks tuleb need eraldada bakterite rakkudes. 13. Selgita mõistet funktsionaalne toit. Toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiduse riski vähendav toime. 14. Nimeta vähemalt 4 võimalust kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Looduslik
juuksurid punasel vaibal, kuid siin elavad keskmisest palgast. Väikeses riigis niimoodi rikkaks kahjuks ei saa. Võrreldes Eesti keskmist palka mõne teise riigiga, siis näeme me selget erinevust. Miks muidu paljud mehed lahkuvad oma laste ja naiste juures? Ikka selleks, et neile paremat elu võimaldada. Loomulikult käivad nad mõne aja tagant kodus, kuid kas see on elu, mille nimel nii palju vaeva nähakse? Paraku aga mitte, sest seda võib nimetada kui väikest viisi pere lagundamiseks. Paljud pered ei suuda selliste pingete all lõpuni koos vastu pidada. Kui tulla tagasi noorte juurde, siis on siin teisigi põhjusi, miks nad oma turvalisest keskkonnast lahkuvad. Mõned on lihtsalt aktiivsed ning nad otsivad uusi väljakutseid, et oma sisemist mina leida. Mõnikord tahavad nad minna lihtsalt paika, kus keegi neid ei tunne. Seal nad saavad elus uue lehekülje keerata ja hing saab rahu. Kuigi enamjaolt need noored, kes seiklusi lähevad otsima ja
impulssidest. lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage.
Anaeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele mõju hapnik hukkavalt. Neid leidub veekogude mudas, mulla süvakihtides ja loomade soolestikus. Mõisted: bakter kõige väiksem üherakuline eeltuumne organism, kellel on kõik elu tunnused spoor eriline paksu kestaga rakk, mille bakter moodustub ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamiseks aeroob hapnikuga keskkonnas elav organism, kes kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks anaeroob hapnikuvabas keskkonnas elab organism
võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm. Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost Pärmseenteks nim. seeni millel on hüüfitaoline kasv asendunud pungumisega
C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab.
Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c. Ravimitööstuses d. Molekulaarbioloogias e. Geneetikas f. Põllumajanduses 15. Bakterid ja aineringe - Bakterid on aineringes väga olulised , nagu näiteks surnud orgaanilise aine lagundamiseks ja lämmastiku sidumiseks atmosfääris (mügarbakterid) jm. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite ja energia allikateks.
saadetavatest harvadest impulssidest Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest.
glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ! Lipiidide täielikuks lagundamiseks on vaja hapnikku (aeroobne). Valgud ehk proteiinid Valgud on polümeerid, mille monomeeriks on aminohape. Tuntakse 20 erinevat aminohapet. Aminohape koosneb aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist. Aminohapete vahel tekib apetiitside. Side tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude struktuur primaarne ehk esmane struktuur: valgu omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast primaarahelas.
Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Kustutamata lupja kasutatakse ka klaasi valmistamisel. Toidulisandi sees niimetatakse kaltsiumoksiidi E529 ja seda kasutatakse happesuse regulaatorina. Seda kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiid on mürgine. Alumiiniumoksiid Teine tähtis metalloksiid on alumiinumoksiid (Al 2O3). Alumiiniumoksiid (teise nimega korunt) on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine, ta on amfoteerne oksiid. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2054 C° ja keemistemperatuur on 2980 C°. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada
Raps Kartul Mais Suhkrupeet Soja Papaia 13. Millest tekivad ravimite kõrvaltoimed? Inimeste genoomitüüpide erinevustest. Sama ravim võib avaldada inimestele erinevat toimet. 14. Kuidas vähendab biogaasi kasutamine metaani hulka õhus? Prügimägedel, reoveepuhastuses ja sigalate orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatakse anaeroobseid baktereid, mille elutegevuse käigus tekib metaan, mida kasutatakse kütteks nagu maagaasi. SELETA MÕISTED GMO geneetiliselt muundatud organism ehk organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud vi mille genoomi on siiratud uusi geene Farmakogenoomika teadusharu, mis uurib kuidas geneetilised erinevused mõjutavad organismide reaktsiooni ravimitele
eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda
Eelisteks on suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke, odav tooraine. Probleemideks on see et organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes, tedlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Toiduainetööstuses kasutatakse paljusid seente produtseeritud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Tekstiilitööstuses kasutatakse amalüaasi tärklise lagundamiseks. Selgita mõistet funktsionaalne toit. Funktsionaalsele toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimses tervist. Toidu komponendid mõjuvad inimese organismile positiivselt. Nt jogurt. Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Haiguste geeniteraapia, transgeensete organismide loomine, keskkonna puhastamine, kloonimine(reproduktiivne ja ravikloonimine tüvirakkude abil), iskute tuvastamine. Mis on geenitehnoloogia?
Glükolüüs on glc I etapp, kus O2 on olemas FOTOSÜNTEES. kõik reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvelt. Eesmärk: orgaanilise aine tootmine I ETAPP – VALGUSSTAADIUM -vajab valgust -toimu vee fotooksüdatsioon e lagunemine -tekib hapnik ja vesinik -Tekib ATP -NADP- on vajalikud pimendustaadiumi reaktsioonide toimumiseks 1) FOTOSÜSTEEM II – kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks – vee fotooksüdatsiooniks (e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks 2)FOTOSÜSTEEM I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. II ETAPP – PIMENDUSSTAADIUM. CALVINI TSÜKKEL. -süsihappegaas -glükoos -ATP, NADP, -ei vaja valgust Kuidas on pimendusstaadium seotud valgusstaadiumiga? Fotosünteesi tähtsus: Taimedele: eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismide rakud -FS tekkinud hapnikust saadakse energiat -sahhariidide moodustamine / lipiidide ja aminohapete süntees
See on aine jagunemine ioonideks Millega kaasneb kaks protsessi: Kristallvõre lagunemine (energiat neeldub, endotermiline) Hüdraatunud ioonide teke (energiat eraldub, eksotermiline) 1. Sõltuvalt sellest kumb protsess on ülekaalus, lahus kas soojeneb või jahtub 2. Soojeneb- hüdraatunud ioonide teke 3. Jaheneb- kui kristallvõre lagundamiseks kulub rohkem energiat (soolade korral) 2. Lihtsoolade dissotsiatsioon (metall+tabelist) Dissotseeruvad happeanioonideks ja metallikatioonideks Dissotseeruvad ühes astmes NaCl—Na+Cl CuCl2—Cu(+2) +2Cl (-) 3. Hapete astmeline dissotsiatsioon ( H+ Happed on ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Dissotseeruvad astmeliselt
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval p...
on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida"
Need sisaldavad punast ja kollast värvainet, mis on nähtav õite kroonlehtedel ja viljades. Fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid. 6CO2+12H2O=C6H12O6(glükoos) +6O2+6H2O TINGIMUSED: valgus, vesi, õhk ja muld. valgusstaadium: fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+-ioone: NADP + 2e + 2 H+ <- ->
annaabi.ee 
