TAIM--->TAIMTOIDULINE--->LOOMTOIDULINE--->TIPPKISKJA Ühe ÖS hargnevad ja põimuvad toiduahelad mood. toiduvürgu. Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug @ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1
9. Toiduahel ja toiduvõrk. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toiduahelate erivormid : · Nugiahel ehk parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil Õunapuuleht lehetäiseenedmikroviirused · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõppeb alati destruendiga. Kõdunenud lehedvihmaussidlestadbakterid ja mikroseened · Kiskahel iga järgmine toitub eelmisest ja muutuvad suuremaks Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 10. Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine. Reegel : Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast.
9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid
1.1 JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND (26 tundi) Õppesisu Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1
väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija) Karnivoor lihasööja (III astme tarbija) 20. Laguahel ja nugiahel. Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes
Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT: Õunapuuleht -> lehetäi ->seened ->mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed – käguvaablane – kiresvaablane – eosloomad(protistid). Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed -> vihmaussid ->lestad -> bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad – rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad – kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid
pärast. Populatsioon- ühel ja samal territooriumil elavad sama liiki isendid, nt Alataguse metsas elavad hundid ÖKOSÜSTEEM on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Toiduahelate vormid: Nugiahel ehk parasiittoiduahel Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened TROOFILISED TASEMED Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Toodavad ise orgaanilist ainet. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad.
tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid: · Kiskahel kiskjad ise osutuvad saakloomadeks. Viimane lüli on tippkiskja. · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil. N: õunapuuleht lehetäi entomofiilsed seened mükoviirused. · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Pikemat aega tasakaalus püsinud populatsioonide arvukust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks. ÖKOSÜSTEEMIDES TOIMUVAD MUUTUSED lk 148-152 Ökosüsteemi iseregulatsioon hoiab süsteemi tasakaalus! Kui see lakkab, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukus.
Kuna protsessiga kaasneb suur ammoniaagi (NH3) eraldumine, siis protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisel võtavad eelkõige osa roisk- ehk ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel.
Viiruste koht eluslooduses. Viirustega naka- tumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine. Immuunsuse teke. Immuunsüsteemi ja vaktsi- neerimise roll viirushaiguste vältimisel. Organismide suhted sama liigi isendite vahel, populatsioonide moodustumine ja liigi levila. Eri liikide vahel eksisteerivad kooseluvormid. Ökosüsteem ja biosfäär kui isereguleeruvad süsteemid. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Biomassi juurdekasvu püramiid ning selle alusel öko- süsteemi erinevate organismide arvukuse leidmine. Populatsioonide suurust mõjutavad elus- looduse tegurid, looduslik tasakaal. Eluta looduse tegurid ja nende mõju erinevatele organis- mirühmadele. Konkurentsi tähtsus. Negatiivne ja positiivne inimmõju populatsioonidele ja 3 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 ökosüsteemidele
Kuna protsessiga kaasneb suur ammoniaagi (NH3) eraldumine, siis protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisel võtavad eelkõige osa roisk- ehk ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel.
annaabi.ee 
