Umbes 25% lämmastikukoormusest saabub õhust. Olulisteks fosforiallikateks (kuni 24%) on pesu- ja nõudepesuvahendid. Alates 1980ndate aastate lõpust on fosfori- ja lämmastikukoormuse kasv Läänemeres stabiliseerunud, kuid kontsentratsioon on endiselt äärmiselt kõrge, eriti poolkinnistes lahtedes, nagu Liivi laht . Teiseks Läänemere oluliseks probleemiks on ohtlikud ained, mis jõuavad merekeskkonda reovee, õhu, põllumajandusliku äravoolu, laevatranspordi, sadamate ja avamererajatiste kaudu. Ohtlikud ained jäävad merekeskkonda väga pikaks ajaks ning kuhjuvad toiduvõrku tasemel, mis võib olla mereorganismide jaoks mürgine. Nad avaldavad kahjulikku mõju loomade, eriti toiduahela tipus paiknevate röövloomade sigimisvõimele. Mõned Läänemeres püütavad kalaliigid võivad olla niivõrd saastunud, et neid ei saa enam inimeste toiduks kasutada, kuna nad võivad olla mürgised või avaldada
Kriteeriumid on ka erinevad vastavalt hinnatavale teenusele. Kelner restoranis ja supermarketi kassapidaja näiteks on ju väga erinevad ametid. 3.3. Teeninduse hindamine Eesti teeninduse ideks (ETI) - Viib läbi TNS Emor, esimene mõõtmine toimus augustis 2005. Sellega mõõdetakse teeninduskvaliteedi taset Eesti ettevõtetes ja antakse koondhinnang. Esimene ETI koostati 20. Eesti suurema teenindusettevõtte või -asutuse hulgas. Kaasatud olid telekommunikatsiooni-, turismi ja laevatranspordi, panganduse, kaubanduse ja avaliku sektori asutused ja ettevõtted. 2007. aasta uuringus oli üle 60 ettevõtte ja/või asutuse, 2009 oli 32, 2010 oli 39 ettevõtet, 2011. oli 36 ettevõtet, 2012 oli 32 ettevõtet. Kasutati Mystery shopping meetodit. ETI indeksi väärtused 4-pallisel skaalal aastate lõikes: x 3,11 x 3,23 x 3,33 x 3,30 x ??? (EMOR ei avalda, heal juhul vaid raha eest) x ???
annaabi.ee 
