Pikkus (km) 2510 162 Jõgikond (km²) 935000 1420 Vooluhulk (m³/s) 12037 10-11 Lang (m) 3000 102 Gangese ja Võhandu jõe võrdlus Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Alguse saab Saverna küla lähistelt ja suubub Lämmijärve. Võhandu jõge kasutatakse laevatamiseks. Võhandu jõele on tehtud paisjärvi. Samuti on Võhandu jõel ka väga palju lisajõgesid. Kallastel asuvad liivakivipaljandid, mis muudavad kaldad omapärasemaks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Ganges http://et.wikipedia.org/wiki/Ganges http://www.britannica.com/EBchecked/topic/225359/Ganges-River http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5handu_j%C3%B5gi http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5handu_j%C3%B5gi3 https://www.google.ee/url?
Majandusvöönd ulatub kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest ning annab riigile õigusi loodusvarade ekspluateerimiseks. 16 Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust. Avameri on kogu see mere osa, mis ei kuulu eelnimetatude hulka ja on vabas kasutuses kogu inimkonnale. Avamerel on vabadus: Laevatamiseks Kalastamiseks Ülelennuks Paigaldada juhtmeid ja torusid Jälitamine on lubatud avamerel siis, kui see algas siseveekogul, territoriaalmeres või külgvööndis ning pole vahepeal katkenud. ÜRO mereõiguse konventsiooniga loodi Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, mis asub Hamburgis. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigatsiooni ja laevade tehnilise ohutuse tagamine avamerel ja merereostuse ärahoidmine. INIMÕIGUSED
24 Majandusvöönd ulatub kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest ning annab riigile õigusi loodusvarade ekspluateerimiseks. Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust. Avameri on kogu see mere osa, mis ei kuulu eelnimetatude hulka ja on vabas kasutuses kogu inimkonnale. Avamerel on vabadus: Laevatamiseks Kalastamiseks Ülelennuks Paigaldada juhtmeid ja torusid Jälitamine on lubatud avamerel siis, kui see algas siseveekogul, territoriaalmeres või külgvööndis ning pole vahepeal katkenud. ÜRO mereõiguse konventsiooniga loodi Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, mis asub Hamburgis. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigatsiooni ja laevade tehnilise ohutuse tagamine avamerel ja merereostuse ärahoidmine.
kaugusele lähtejoonest. Kui suurem, siis mitte rohkem kui 350 mm või kuni 100 mm 2500 m sügavusest veepiirist. Riigi õigused: kaldariigid võivad ekspluateerida mandrilava loodusressursse, püstitada naftaplatvorme. Avameri Mereosad, mis ei kuulu terrmere, siseveekogude hulka, pole majandusvööndi ja arhipelaagiriigi saarestikuveed. Seda pole võimal okupeerida, kuulub kõigile. Riikidel võrdsed õigused: laevatamiseks, kalastamiseks, ülelennuks, juhtmete ja torude paigalduseks, püstitada teat tingimustel kunstlikke saari jm ehitisi, läbi viia teaduslikke uuringuid. Blokker ei tohi olla suvaline. Jälitamine: kaldariigi õ jälitada võõrast laeva oma sõja- vm riigilaevadega avamerel. Põhjuseks peab olema kaldariigi eeskirjade rikk. Peab algama siseveekogudes, terrmeres või külgvööndis ega tohi olla katkenud. Jälit lõppeb kui laev on jõudnud oma või III riigi terrmerre. Rv Mereõiguse Kohus
Eristatakse pinnaveelahkmeid ja põhjaveelahkmeid, neist esimesed on maastikul rohkem nähtavad. Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse ja seda nimetatakse äravooluta alaks. Selliste alade sademed voolavad umbjärve, nagu on Kaspia ja Araali meri. Need on tegelikult järved, mereks nimetatakse neid suuruse tõttu. Kaspiasse voolab näiteks Volga jõgi, mille veed otse maailmamerre ei jõua. Paljud Euroopa jõed on veerohked ja seetõttu olnud läbi ajaloo sobivad laevatamiseks. Nende kallastele on rajatud seetõttu mitmeid suuri linnu (Budapest, Bonn, Pariis jt). Jõed on olnud sageli ka riikidevahelisteks piirideks (Oder, Doonau, Narva). Euroopa jõgedevõrk on tihe ja suurel määral ka inimese poolt juba ümber kujundatud. Belgias, Suurbritannias, Taanis on neid ümberkujundusi tehtud nii suures ulatuses, et on hakatud tegelema jõesängide taas looduslikuks muutmisega. Volga on Euroopa pikim jõgi, ühtlasi ka suurima valgla ja äravooluga. Volga saab alguse
Nimeta meretranspordi olulisemad puudused. 74 5 Veetransport 5.2. Siseveetransport Euroopas Vedu siseveeteedel on majanduslikust ja keskkonnakaitselisest aspektist üks vanemaid jätku- suutlikke transpordiviise kaupade ja reisijate edasitoimetamiseks. Laevatamiseks kasutatakse nii jõgesid kui ka hiljem nende ühendamiseks rajatud kanaleid. Laevatatavate jõgede ja kanalite kogum mingi riigi territooriumil või regioonis moodustab siseveeteede võrgustiku. Siseveetransport kujutab endast keskkonnasõbralikku ja konkurentsivõimelist alternatiivi
annaabi.ee 
