"laevastikuministeerium" - 1 õppematerjal

Nimetu

Rootsi kuninga võim Norra siseküsimustes oli väga piiratud. Unioonikuninga pädevuses välispoliitika. Eidsvolli põhiseaduse põhjapanev mõju Norra välispoliitikale 19.sajandil. 1) Norra valitsuskabinet Kuninga esindaja Norras ülemasehaldur (1814-73). Norra valitsuskabinet (1814-84) ülemasehaldur ja 6 riiginõunikut (ministrit). 1884 jõustus parlamentalism. Iga riiginõunik juhtis oma ministeeriumi (kirik- ja kooliministeerium, justiits-, sise-, majandus-, sõjaväe-, laevastikuministeerium). 2) Norra kahekojaline parlament: stortinget Kogunes iga kolmas aasta ja ulatuslik seadusandlik võim. Rootsi kuningalt 2 korda veto, aga seejärel jõustusid Norra parlamenti otsused. Esialgu hääleõigus 45% täisealistest meestest (rekord Euroopas). Hääleõigus riigiametnikel, linna ettevõtjatel ja jõukatel majaomanikel, maal üle 25- aastastel taluperemeestel ja renditalupidajadatel, kellel üle 5a rendileping. Meeste üldine hääleõigus (1898) ja naiste 1913.