Kaubeldi erinevate hõbeesemetega või merevaiguga, mida oli leitud merest, jahilt kütitud loomanahkadega ja lausa orjadega. Nad valmistasid ise riideid villast ja linast. Viikingite riietus oli väga huvitav ja mugav: pikad särgid, püksid, nahkvestid, jakid, linased kleidid, villased tuunikad, sõled, nahast kingad. Osa sellest riiteusstiilist on kaasa tulnud ka tänapäeva moodi. Varjaagi meremehed toetasid üksteist väga palju pikkadel laevaretkedel ja lahingutes. Nad pidid olema usaldus väärsed üksteisele. Ei olnud petmist ega vägivalda omavahel. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest lahingus suremine oli neile suur au, kuid kodus suremine häbiasjaks. Varjaagid küll rüüstasid uskumatult palju ja hävitasid võõraid külasid, kus tavainimesed elasid. Nad olid alastamatud, kuid neilgi oli vaja elada, toitu haknkida ja esemeid, mida maha müüa. Kuid orjandusega tegelemine oli juba liiga julm.
nüüdisaegne tehnika pesumasina kujul. Aegade jooksul on leiutatud igasuguseid seadeldisi pesulauast kuni pesurullini välja, et rõivaste puhastamine oleks tõhusam ja ei nõuaks palju jõudu, kuid nende kasutajatel tuli ikkagi käsitsitööd teha. Mõni naine palkas pesunaise, teised jälle käisid pesu pesemas avalikes pesumajades. Meremehed oma laevaretkedel pesid pesu meres nii, et kott, milles olid mustad riided, lohises laeval järel ja see vool, mis kotist läbi käis, see eemaldas mustuse riietelt. Kuni 19.sajandi keskpaigani oli käsitsi pesupesemine kogu maailmas igapäevane tegevus. 1. Pesumasina ajalugu Pesumasina eelkäijaks võib nimetada 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. Varasemad masinad oli käsitsi vändatavad, kuid õige pea ilmusid turuketile ka
annaabi.ee 
