kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. Antud referaat annab ülevaate Läänemerest, seal toimuvast laevaliiklusest ning samuti ka Eesti sadamatest. Esimeses peatükis saab ülevaate Läänemerest, kirjeldatakse täpsemalt seal toimuvat laevaliiklust ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta. Annab ülevaate suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel. 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus
riikidega. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal. Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. Eraldi Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992
ning valgala on ligi 4 korda suurem kui mere enda pindala. Inimestelt ning ka ümbritsevalt looduselt tuleb märkimisväärne surve Läänemerele ning probleemi teeb raskemaks ka pika aja jooksul vahetuv vesi. 1 http://www.envir.ee/1115 Läänemerd ohustavad faktorid Meretransport Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi- ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aasta- aastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama
sadamasse karile), Prantsusmaa rannik Belgia piirini (õnnetus Amoco-Cadiziga). Sellised õnnetused põhjustavad mitte ainult materiaalset kahju, vaid sageli on hukkunud inimesed ja tehakse suurt kahju keskkonnale. Kuna viimasel ajal on keskkonnaprobleemid muutunud väga aktuaalseks, siis tuleb teha kõik, et selliseid õnnetusi vältida. Õnnetuste vältimise üheks võimaluseks ongi laevaliikluse juhtimise süsteemide väljatöötamine. Samuti on ohutust laevaliiklusest oma territoriaalvetes huvitatud paljud mereriigid. Seda eelkõige seepärast, et need riigid on vastutavad õrna territoriaalvetes asuvate laevateede, töötsoonide ja kalapüügipiirkondade eest. Samuti omab riik sellisel juhul rohkem kontrolli oma territoriaalvete üle. 3. Eesmärk. Kui eelmises peatükis on ära toodud põhjused, miks on VTS-süsteemide kasutamine
Natura 2000: Linnudirektiiv- linnuhoiualade loomine, tähelepanu Ramsari alade kaitsele), Loodusdirektiiv- direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Valgalal lisaks Ukraina, Tsehhi, Valgevene, Slovakkia. Läänemere valgalas elab ~ 85 mln inimest. Igal aastal veetakse laevadega üle 500 mln tonni kaupa (2012- 52% laevaliiklusest, lisaks tankerid -16%). Laevaliiklus intensiivistub aastatega. Aeglane veevahetus, kihistunud meri. 2017. a fookuspunktid: eutrofeerumine, ohtlikud ained, mereprügi, võõrliigid. Mere seisund: uued võõrliigid, eutrofeerumine. Mere kaitsega seotud konventsioonid: · Mereohutusega seotud konventsioonid · Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid- MARPOL'i konventsioon (MARine and POLlution)- konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks,
annaabi.ee 
