Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus. Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid
Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades osalesid seal noored ratsanikud, väärikad raugad ja tütarlapsed ohvriandidega ning aeti arvukaid ohvriloomi. Kirjalikest allikatest teame veel, et rongkäigus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü peplosega mis akropolil pidulkult preestritele üle anti. Järgnesid ohvritoomised ja üldrahvalik pidusööming. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ja rhapsoodide ning muusikute etteasted, tõenäoliselt järgmistel päevadel. Kogu see üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ning heaolu. Samas liitis ta ateenlased ühtseks tervikuks, õhutas nende patriotismi ja uhkust oma riigi üle.
Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades osalesid seal noored ratsanikud, väärikad raugad ja tütarlapsed ohvriandidega ning aeti arvukaid ohvriloomi. Kirjalikest allikatest teame veel, et rongkäigus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü peplosega mis akropolil pidulkult preestritele üle anti. Järgnesid ohvritoomised ja üldrahvalik pidusööming. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ja rhapsoodide ning muusikute etteasted, tõenäoliselt järgmistel päevadel. Kogu see üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ning heaolu. Samas liitis ta ateenlased ühtseks tervikuks, õhutas nende patriotismi ja uhkust oma riigi üle.
annaabi.ee 
