See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus karmimaks ning neid tekkis veelgi juurde
säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja Tallinna ja narva varju jäid ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Varem olid linnad majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, kuid nüüd hakkas riigivõim sekkuma. Vaid Tallinn säilistas oma traditsioonilise iseseisvuse. Kaubandus elavnes ka Läänemerel, sest Rootsi laevade kõrvale kerkisid ka Hollandi ja Inglise omad. See tõi kaasa suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti laevaehitusmaterjalide järele. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõige populaarsem teravili. Lisaks sellele eksporditi veel lina ja kanepit. Sisseveos oli tähtsaim sool, alkohol ja vürtsid. Linnades oli tähtsal kohal ka oma alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Muutusi toimus ka talurahva elus. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud siiski igal pool
Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale.
Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale.
* Inglismaa areng majanduses oli kiire 16.saj. Sellele aitas kaasa laevaehitus ja meresõit. Tootmisel tulid kasuks manufaktuurtööstused, mis haarasid uusi valdkondi. Lisaks mõjutas Inglismaa majandust kalevitööstuse areng. Millest tulenevalt kasvas ka lambakasvatus. Kuid lambakasvatusega kaasnes riigis tarastamine, mille tõttu jäid paljud talupojad tööta. * Madalmaade põhjaprovintsides ( Holland ja Zeeland) olid arenenud oma kaubanduse poolest. Kaubeldi kala, vilja, või , juustu, laevaehitusmaterjalide ja laeva ehitusvarustusega. Tugev ida ja lääne vaheline transiit kaubandus. Uudne ostu-müügi koht oli kaubabörs, kus sõlmiti tehingud näidiste põhjal. Krediidisüsteem, mis tähendas et kauba eest ei pidanud maksma kohe, vaid lepiti kokku tähtaeg. * Lõuna madalmaid iseloomustas arenenud manufaktuurtööstus. (Flandria ja Babant). Domineeris kalevitootmine, metallurgia. Edukad olid seebi-, õlle- jt manufaktuurid. Põllumajanduses mindi üle piimakarjapidamisele ja hobusekasvatusele
liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. Rootsi riigi viljaait - Baltimaade nimetus, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. 1695.-1697. a näljahäda - 1694. a ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud ega valminud. 1696 kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid andsid sellest vähe vajajatele. Vilja veeti riigist välja kasumi eesmärgil, sest ka mujal oli nälg. 20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest)
hobuse või härjapaari ja rakendiga. *Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. *Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. * Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. *Rootsi riigi viljaait- Baltimaid nimetati nii, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete, aga ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu, kust veeti välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut. *1695.-1697. aasta näljahäda- Juba 1694.aasta Ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, ning heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud, ega valminud. 1696 aasta kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 aastal
Aktiivne majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Maj. õitseng Narvas ja Tallinnas. Tartu kaotas oma hiilguse tähtsuse. Veel teenisid kaubanduselt Pärnu, Haapsalu, Kuressaare. Tartus ja Pärnus maj. raskused allutati kindralkuberneri järelvalvele. Raha hakati vormima Taru asemel Riias (kuid Tallinnas see jätkus). Ülejäänud linnad läänistati aadlikkonnale, nendes vähenes rahvaarv. Suurenes vajadus toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Välja veeti kohalikke saadusi ja Venemaa kaupa. Väljaveost moodustas suure osa teravili Eesti Rootsi riigi viljaait. Liivi sõja eelne väljavedu ületati 1690 a. kahekordselt. Teisel kohal väljaveos oli lina. Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks vajalik), jalanõude valmistamiseks kasut. Nahk. Sissevedu: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas, kirjutuspaber, puuviljad. 3
hulka, kellel polnud kodanikuõigusi, selline sakslastepoolne jäik suhtumine oli reaktsioon eestlaste hulga ja rolli tõusule linnaelus tekkisid manufaktuurid, tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil suurem osa Narvas, Hiiumaal (klaasimanufaktuur) ja Tallinnas (paberimanufaktuur) LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa ka suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti näiteks laevaehitusmaterjalide järele, neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu; osalt veeti neist välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut; välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud siinsetes rehtedes kuivatatud teravili, põhjendatult nimetati Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks; teiseks tähtsaimaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa tuli Venemaalt; Vene päritolu oli
annaabi.ee 
