Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka siekubermangudega, samuti Läti aladega. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes sisekaubandus. Soodustas raudteede olemasolu uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Laevaehitus ja meresõit. 19.saj teine pool oli eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks kujunes suurte metsade naabruses asuv Häädemeeste rannik Pärnumaal. Laevu ehitati ka Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida võis Eestis või Venemaal kuni neljakordse vaheltkasuga maha hangeldada.Mitmel pool asutati merekoole, millest tuntuim rajati 1864. aastal Läti piirile Heinastasse, kuna kaugemad sõidud vajasid koolitatud meremehi. Merekooli paberitega tehti juba ookeanireise
talupojale päriseks. Raha selleks saadi peamiselt linakasvatusest. Kuna vilja hind langes siis oli lina hind püsivalt kõrde. Tervet talu jaksasid korraga välja osta vaid vähesed, enamasti maksti algselt osa hinnast ja ülejäänud kirjutati võlaks. Põhja-Eesti toimus talud päriseks ostmina 15-20aastat hiljem ja seal oli põhiliseks raha allikaks kartulikasvatus. Rajati põllumeeste selts, mis pidi põllupidamist tutvustama. Laevaehitus ja meresõit: Laevaehitus arenes ja peamiseks laevaehituskeskuseks sai Häädemeeste. Laevadega veeti Riiasse kive ja küttepuid, Peterburi kipsi ja sõideti ka Soome ja Rootsi vahet.Kuna laeva kaptenid orienteerusid pigem meremärkide järgi kutsuti neid metsakapteniteks. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Soomes vahetati vilja soola vastu. Mitmel pool Eestis asutati merekoole, käidi ka Ameerikas ära. Mahtra sõda: Põhja-Eesti oli Lõuna-Eestis 15-20 aasta võtta maha jäänud ja see tõttu hakkasid
Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Talude päriseksostmine. Otsustusõigus, kas talu üldse müüa, kuulus mõisnikule. Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Korraga suutsid talu välja osta vaid jõukamad peremehed. Enamasti tasuti ainult osa talu hinnast ja siis maksti aastakümneid võlga. Eestlane vabandes nüüd mõisniku majandusliku sõltuvuse alt. Rajati põllumeeste seltse. Laevaehitus ja meresõit. Peamiseks laevaehituskeskuseks sai Häädemeeste rannik. Laevu ehitati ka Lahemaal. Purjekaid kasutati rannasõituseks. Laevade kippereid nimetati metskapteniteks. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. Talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida müüdi edasi neljakordse vaheltkasuga. Asutati merekoole. Meresõit oli ohtlik ja raske, kuid andis ka jõukust ja avardas silmaringi. Mahtra sõda. Majanduslikus ja sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta võrra. 1856. a
annaabi.ee 
