LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori
Talude iseseisvumine Liikumine kasumajanduse suunas 1850.ndatel algas ka talude päriseksostmine ja seda eelkõige Liivimaal Teoorjusliku majanduse lagunedes jagunes talurahvas eelkõige väikepõllumeesteks ja maatarahvaks Jõukuse suurenedes muutus ka talurahva elulaad ja -kvaliteet Tööstus Laevandus ja paadikaubandus oli väga levinud, tekkisid olulised laevaehituskeskused ja merekoolid Tööstuslik areng sai hoo sisse 19.sajandi teisel poolel Tallinn ja Narva peamised keskused: Kalevivabrikud, Kreenholmi manufaktuur, masina- ja metallitööstus, paberitootmine Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid. Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud.
*Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi) Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid. Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele.
meeldis.Mõisas tulis teoorjade asemele palgatöölised-mõisamoonakad.Eestis võeti kasutusele 1856a talurahvas vabanes mõisnike alt ning võisid asuda oma tahte teostamisele *Talude päriseksostmine: Lõuna - Eestis sai alguse see.Hinna&kellele müüa otsustas mõisinik.Raha talu väljaostmiseks saadi linakasvatusest.15-20a hiljem levis see P-E.Seal saadi raha kartulikasvatusest *Laevaehitus&meresõit-19s2poolel oli Eestis laevanduse tõusuaeg.Peamised laevaehituskeskused oli Häädemeestes&Lahemaal.Purjekatega veeti kaupa.Metskaptenid olid need,kellel puudus eriharidus.Tekkis ka salakaubandus.Hakati rajama merekoole(tuntuim Heinastes) *Mahtra sõda: Põhja - Eesti oli arendult 15-20a L-E maas.Nüüd hakkas seal talurhva käärimine.Talupojad leitsid seaduse,et abitegu mõisale pole kohustuslik.1858a keeldusid paljud teotööle minemast,mis lõpuks viis Mahtra sõjani.Talupoejad said ihunuhtlust,sunnitööd,Siberisse asumist
Tervikuna suutsid vaid talud väljs osta üksikud talupojad. -see pani aluse väikepõllumeeste väljakunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga toimus muutusi ka nende elulaadis-ei sobinud enam käia pastedes või viikudes, jälga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel vaid perlooliumilambivalgusel. Paemiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Kiiresti arenes ka leavandus ning paadimajandus. Olulised laevaehituskeskused olid nt häädemeeste rannikul. Meremeeste koolitamiseks asustati mitmel pool merekoole( 1864rajati heinastesse merekool). 19Sajandi esimesel poolel aurumasinate kasutuselevõtt. Eestisse rajati kalevivabrikud ja nende toodang oli vene turul hinnatud. Suurimaks tööstusharuks sai kreenholmi manufaktuur kus töödeldi puuvilla( narva jõe koskede energia). Tekstiilitööstuse kõrvale kujunes kiiresti, masina- ja metallitööstus nind paberitootmine. Tööstuse kiire kasv,
Talude päriseksmüümine aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse kaotamisele, samas pani aluse ka väikepõllumeeste väljakujunemisele. Kõik talupojad aga maaomanikeks ei saanud, need olid siis maatarahvas, kes teenis raha palgatöölisena mõisates, taludes, juhutöödel jne. 19. sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus. 19. sajandi l arenes kiiresti ka paadikaubandus ja laevandus, mis sai eestlaste jaoks tähtsaks majandusharuks. Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik ja Eesti põhjarannik, Lahemaa. Peamiselt kaupade viimiseks, Riia, Peterburi, Soome Rootsi. Eestlased tegelesid ka salakaubandusega, mis oli üsnagi tulutoov. Rannikusõiduks olid metskaptenid, kes orienteerusid vastavalt rannikumärkidele, kuid vaja läks kapteneid ka kaugemate sõitude jaoks, seepärast hakati looma merekoole. 1864. aastal rajati nt merekool Heinastesse. 19. sajandi esimesel poolel oli tööstus väga algeline, see oli tihedalt seotud
annaabi.ee 
