Muusikaajalugu
armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel
et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli
levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised
see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma
mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli
jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat
rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö
mööda saatmiseks.
Uuema rahvalaulu liigid:
1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne)
2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne)
3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki)
Rahvapillide loetelu:
1) sokusarv
2) parmupill
3) roopill