hetkel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuste filiaali. Numbrite põhjal julgen väita, et turu konkurents on küllaltki arvukas. Krediidiasutuse turgu võib vaadelda ja analüüsida mitmete erinevate aspektide järgi, kuid tuleb tõdeda, et üldpildis on hetke Eesti turuliidriteks ja tegusamateks firmadeks 4 ettevõtet – Swedbank, SEB, Nordea ning Danske pank. Enda referaadis uurisin, eelnimetatud krediidiasutustele tuginedes, laenuturgu ja võimalusi, mida pangad noortele pakuvad. Lausa 90 % kogu laenuturust on jaotunud eelpool nimetatud asutuste vahel, kuid laenuturu üldliidriks võib hetkel pidada Swedbanki, millel all on 39%. Kui vaadelda pilti kitsamalt, siis eraisikuturul on samuti Swedbank võtnud enda alla peaaegu et poole kogu laenuturust. See ettevõtte on esikohal ka äriühingute turul, kuid valitsuse ja
ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu. Inflatsioon 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%.1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks
Käesolevas magistritöös on riikidevaheliste mustrite analüüsimiseks kasutatud andmeid 20 Euroopa Liidu riigi kinnisvaraturu, SKP ning laenuturu näitajate kohta. Kinnisvaraturu dünaamika hindamiseks on kasutatud kinnisvara hinnaindeksit, mis võtab arvesse riikidesiseseid muudatusi kinnisvaraturu dünaamikas ning võimaldab kinnisvaraturu liikumisi omavahel võrrelda. SKP muutuja on võetud jooksevhindades ning seejärel indekseeritud kasvu järgi. Laenuturgu iseloomustavaks teguriks on valitud majapidamiste võla suhe sissetulekusse. Selleks on kasutatud majapidamistele väljastatud laenude mahtusid ning majapidamiste sissetulekut, mille põhjal on leitud suhtarv. Antud suhtarv näitab iga riigi kohta finantsvõimenduse kasutamist. Riikidevaheliste sarnasuste ja erinevuste selgitamiseks on kasutatud maksehäirete dünaamikat. Kui teatud riikides esines kinnisvaraturul anomaaliaid, siis eeldatakse, et
annaabi.ee 
