•finantsriskid hõlmavad riskitegureid, mis puudutavad nii raha-voogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansiväliste tehingute juhtimise oskust. põhilisteks finantsriskideks on krediidirisk, likviidsuserisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk,hinnarisk 26. Krediidiriski ja likviidsusriski maandamismeetodid Krediidiriski maandamismeetodid: •Finantseerimisportfelli kogumahu piiramine bilansis. •Finantseerimisportfelli diversifitseerimine ehk riski hajutamine erinevate laenusaajate, majandusharude ja -sektorite ning riikide vahel, samuti eri liiki finantseerimistoodete ja erinevate finantseerimistähtaegade vahel. •laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning muude laenureeglite kehtestamine ja täitmine. •Vastaspoole krediidivõime hindamine. •Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel. •laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega, asjaõiguslike ja
a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade võlgadetagasimaksmiseks tagasimaksmiseksraha; raha; c) laenusaajate võit tänu hindade langusele; d) laenuandjate võit tänu hindade langusele. 24. Inflatsiooni tõttu võidavad: a) a) suurhoiustajad; b)) pensionärid;; p c) c) keskklass; keskklass; d)) väikehoiustajad; j e) e) suurettevõtted. suurettevõtted. 25. Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel, et riigis on tootmine jaotatud: a) impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks; b) b) ekspordi ja kaitstud sektor;
Võimalused: Laenuprotfelli mahtu bilansis piiramine Laenuportfelli diversifitseerimine Laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning muude laenureeglite kehtestamine Vastaspoole põhjalik krediidivõime hindamine Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel Laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega Laenude, laenusaajate ja laenuportfelli jälgimine, ümberhindamine jne Probleemlaenudega tegelemine Laenude väärtpaberistumine Riskikindlustus krediididerivaatide abil Omakapitali suurendamine 25. Probleemlaenude tekkimise põhjused ja päästmise võimalused (laenuandja huvide seisukohalt). Põhjused: Majandustingimuste halvenemine Probleemid laenusaajal Puudulik panga krediidipoliitika Puudulik laenusaaja krediidianalüüs
Paljusid kriisivõimalusi nähti ette juba aastail 1990-1991, kui hakati eurot looma, ent Tupitsa hinnangul on oluline olnud finantssektori lühinägelikkus. Peamine probleem oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le. Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja ajaloost tuttav paradigma – tõusuperioodil ei mõtle keegi langusele. USA – s kasvas võlausaldajate usaldus laenusaajate vastu nii palju, et ei mõeldud adekvaatselt, mis saab, kui hiljem teatud põhjustel tagasi maksta ei suudeta ja see viis lõppkokkuvõttes finantskriisisni ja eelkõige kinnisvaramulli lõhkemiseni. Eurost rääkides leiab poliitik ja ajakirjanik Martin Helme, et ühisraha kasutuselevõtt pole kunagi olnud majanduslik projekt, ta on alati olnud poliitiline projekt. Euro ei ole kunagi pidanud tooma jõukust või stabiilsust. Selle ainus eesmärk on alati
· asukoht; 16 · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 5. Nõuete inventuur. Nõuete liigitus: · nõuded ostjate vastu; · nõuded laenusaajate vastu; · intressinõuded; · muud nõuded. Nõudeid ostjate vastu inventeeritakse iga kuu. Nõudeid hinnatakse individuaalselt vaadates igat nõuer eraldi. Lootusetuks kantakse nõue kui ettevõte on läinud pankrotti jne...või ei ole võimalik ettevõttega ühendust saada. Kande alusdokumendiks on juhatuse otsus ja raamatupidamise õiend. Majandusaasta lõppedes saadetakse välja saldoteatised kõikidele klientidele kellel on ettevõttega saldo seisuga 31.12.
Investoril (säästjal) võib seda raha varem vaja minna 4. hajutamisrisk - mis tähendab seda, et ühe konkreetse hoiuse välja maksmine ei tohiks olla seotud mingi kindla laenu tagasi maksmisega. Säästja on huvitatud hajutamisest Lähtudes säästja huvidest väljendub finantsvahenduasutuste tähtsus järgnevas: ● võimalik vähendada riske läbi nende hajutamise ● võimalus vähendada kulusid (kui säästja peaks ise koguma infot laenusaajate kohta või finantsturgude kohta, tuleb tal selleks kulutada ilmselt palju aega ehk raha. Samas tuleb veel arvestada sellega, et säästjal ei pruugi olla piisavaid teadmisi kogutud info kasutamisel) ● säästude likviidsuse säilitamine (likviidsuse mõistet antud kontekstis võib selgitada erinevalt nt: kui kergelt ja kiiresti saab tagatisvara ilma eriliste täiendavate kuludeta maha müüa. Kui tõenäoline on laen tagasi saada)
turuprobleemid. · Krediidiriski hindamist raskendavad lisaks ebavõrdne informeeritus, mis seisneb selles, et laenuvõtja teab laenuandjast paremini tema tegevusega kaasnevaid riske ja ta püüab neid varjata. · Kahjuliku valiku probleem, mis seisneb selles, et laenuvõtjate ja taotlejate hulgas on tavalisest rohkem neid isikuid, kes on seotud rikantsete tegevustega ja nii satub neid ka laenusaajate hulka rohkem. 14 Kliendi krediidivõime hindamisel rakendatakse väga erinevaid skeeme ja üks teoorias enam käsitletud hindamissüsteem on nimetatud viie C kriteeriumiks. See põhineb viiel erineval tegevusel: 1. Iseloom ehk character. Hinnatakse laenuvõtja soovi või soovimatust täita kohustusi. Kõigepealt sõltub krediidirisk sellest palju ja millist infot on larnuvõtja kohta saadaval.
Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse
a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade võlgadetagasimaksmiseks tagasimaksmiseksraha; raha; c) laenusaajate võit tänu hindade langusele; d) laenuandjate võit tänu hindade langusele. 24. Inflatsiooni tõttu võidavad: a) a) suurhoiustajad; b) pensionärid; c) c) keskklass; keskklass; d) väikehoiustajad; e) e) suurettevõtted. suurettevõtted. 25. Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel, et riigis on tootmine jaotatud: a) impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks; b) b) ekspordi ja kaitstud sektor; c) impordi ja kaitstud sektor. 26
(integratsioonipoliitikaga) ja lisaks ka tõsta ühiselt oma kodanike jõukust. Europaniseerumise väljundiks võib olla regulatiivne mitmekesistus, tugev konkurents ja isegi moonutatud konkurents. Seda saab veel defineerida kui võrdsus piiratud individuaalsuse ja formaalsusega ja vastupidi. Troikad ja ECB-d ei aita sellele ka kuidagi kaasa (need on need, kes käivad riikides ja teevad ettepanekuid, vaatavad järele laenusaajate tegevust, ala Kreekas mingid EU ametnikud“ Rahvusülevus – on teooria, kus liikmesriigid annavad (delegeerivad) oma valitsusjuhtidega enda võimu mingites küsimustes ära kellelegi teisele. Selline supernatsionalism töötab praeguses Euroopas vaid kahes institutsioonis – üks on aatomienergia ja teine on majanduslik võrgustik (community). Kuna see teooria on neofunktsionalismi juurtega, siis saab tuua nende kahe teooria vahel ka sarnasusi ning seetõttu seda vaadelda tulekski
annaabi.ee 
