tasub ta Laenuandja nõudmisel viivist ______(_____________) % viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 2. Lepingujärgsete maksete tasumine 2.1. Laenusaaja tasub Lepingust tulenevad maksed Laenuandja pangakontole nr ________ või muul viisil, millest Laenuandja Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Märkus: Kui soovitakse laenu anda Eesti kroonides, tuleks kuni Eesti üleminekuni eurole lisada lepingusse alljärgnev tingimus: 2.3. Juhul, kui Lepingu täitmise ajal kaob käibelt Eesti kroon või
(sõlmimiseks) Laenusaaja pangalinki (Laenusaaja identifitseerimine Laenusaaja panga identifitseerimissüsteemi kaudu) või ID-kaardi identifitseerimissüsteemi vastavalt interneti kodulehel ilmuvatele juhistele. 3.3.3. Pärast Lepingu punktides 3.1.1 ja 3.3.2 kirjeldatud toimingute nõuetekohast sooritamist ja aktsepteerimist Laenuandja poolt väljastab Laenuandja Laenusaajale kasutajanime ja parooli, millest Laenuandja teavitab Laenusaajat viimase poolt esitatud andmetele tuginedes e-kirja teel. Kasutajanime ja parooli kättesaadavuse ja võimalike kuritarvituste eest vastutab Lepingu raames Laenusaaja ainuisikuliselt. 3.3.4. Laenusaaja peab esmakordsel Lepingu sõlmimisel täiendavalt minema Laenuandja esindusse või ID punkti mille nimekiri on toodud Laenuandja veebilehel www.smslaen.ee ning võimaldama Laenuandjal tuvastada Laenusaaja isikusamasus isikut tõendava dokumendi (ID-kaart, pass või juhiluba) alusel. 3.3.5
hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Ühistupank (hoiu-laenuühistu) (credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupanga eelisteks kommertspanga ees peetakse tavaliselt seda, et laenusaajat tuntakse paremini ja tegevusega kaasnevad väiksemad kulud. Vaatamata sellele ei ole näiteks Eestis ühistupangad eriti levinud, kuigi mõnes maapiirkonnas on nendel oluline roll. Spetsiifilisteks pankadeks on investeerimispangad. Need ei tegele klientide raha hoiustamise ega arvelduste teostamisega, vaid peamiseks tegevusvaldkonnaks on väärtpaberiemissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide
piisab enamasti käendusest. Hüpoteeklaen - antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad suuremad, tagasimakse periood pikem ning intress madalam. Arvelduslaen - mõeldud ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katteks. Sõlmitakse leping, kui palju tohib arvelduskonto miinustesse minna. Võrreldes krediitkaardiga on eeliseks see, et raha saab välja võtta ja teha ülekandeid. Arvelduslaenu tagatiseks on kliendi igakuine sissetulek. Sündikaatlaen - laen, mille puhul on mitu laenusaajat. Enamasti on tegu suurte summadega, ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Õppelaen - õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamiseks kaasnevate kulutuste katmiseks. Riik määrab igal aastal maksimaalse laenusumma. 2009/2010 aastal on see 30 000 krooni. Laenusaajale on laenuintress 5 %. Raha funktsioonid Raha on mis tahes üldtunnustatud ja korduvkasutamist võimaldav maksevahend hüviste eest tasumisel ja maksude maksmisel.
Laenuandja on kohustatud võimaldama rahasumma või eseme kasutamise kindlaks määratud aja jooksul laenusaaja poolt. Antud kohustus tähendab ennekõike laenuandja poolset käitumist, mitte takistada rahasumma või eseme kasutamist. Muuhulgas ei tohi laenuandja nõuda laenu tagasi enne kasutusperioodi lõppu, va VÕS § 399 lg 1 sätestatud olukorrad. Informatsiooni andmise kohustus Tulenevalt hea usu põhimõttest ja krediidiasutuste seaduse § 89 lg 3(1) peab laenuandja teavitama laenusaajat võimalikest ohtudest laenu võtmisel. Nimetatud kohustuse täitmiseks peab laenuandja nõustama laenusaajat laenu võtmise tagajärgedest või tuleb laenusaajat teavitada erinevatest laenu liikidest, mis võiksid olla laenusaajale paremad. Samuti peaks laenuandja tutvuma laenusaaja majanduslikku olukorraga, hindamaks laenusaaja võimelisust kohustuste täitmisel. Informatsiooni andmise kohustuse täitmisel tuleb tähelepanu pöörata ka laenusaaja arusaamisvõimele. See tähendab,
seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55. Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid? Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised: · enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust; · pank peab nõudma laenajalt tagatist;
annaabi.ee 
