Peamiselt fikseeritud tootlus Mõnedel hoiuste liikidel on kõrge likviidsus Intressitulu on tulumaksuvaba tulu Üldjuhul puuduvad tehingu- ja hooldustasud Kehtib riiklik hoiuste hüvitamise süsteem Põhiliigid: Nõudmiseni hoius Säästu- ehk kogumis- või kasvuhoius Kasutus- ehk reservhoius Tähtajaline hoius Üleööhoius Investeerimishoius Muud 17. Krediidiasutuse laenuportfelli tegurid. Tegurid: Makromajanduskeskkond ja rahastamisvajadus Keskpanga monetaarpoliitika Krediidiasutuse rahastamisvõimalused Krediidiasutuse laenupakkumise võime Kohustuslikud regulatiivid Krediidiasutuse enda krediidipoliitika ja laenunõuded Probleemlaenude tase Konkurents laenuturul 18. Pangalaenude liigid ja eripärad. Liigid: Ettevõtluslaenud: o Laenud jooksva tegevuse finantseerimiseks, sh
eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell · Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest. · Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli muutustest on olulisemad: laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga, laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja: vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda,
Varade kvaliteet Varade kvaliteedi situatsioon on viimasel ajal muutunud paremaks. See tähendab, et suurim pangalaenude osa, mis moodustab üle 90% kogu laenuportfellist, on nüüd paremal majandusolukorras kui paar aastat tagasi. Selles osas on pangalaenud ilma liisingute ja faktooringuteta. Pankade varade kvaliteedi paranemine sõltub paljudest faktoridest, kuid kõige olulisem on see, et viimasel ajal on taas osa laenukliente maksejõuliseks muutunud. Oluline roll pankade laenuportfelli seisukorras on kinnisvara sektoril. Majanduslanguse alguses oli kinnisvaraga seotud sektorite laenukvaliteet halvem kui teistes sektorites, kuid 2011. aasta veebruari lõpuks oli olukord vastupidine. Kõige rohkem, üle 80 miljoni euro võrra, vähenes üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht kinnisvara- ja ehitussektoris viimase viie kuuga. Ka enamikus teistes sektorites kahanes viivislaenude maht septembrist veebruarini, mis on varade
kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant,registerpant). Enamus pangalaene on pikaajalised (Eestis 90% laenudest) ja hoiused on lühiajalised. Viimasega kaasneb likviidusriski oht ehk tõenäosus sattuda makseraskustesse. 22 Krediidi ratsioneerimine Väljaantava laenumahu piiramine. Esineb tavaliselt siis kui intressimäärad tõusevad ja sellega võiks kaasneda paljude riskiprojektide finantseerimine. Pank selleks, et oma laenuportfelli riski mitte liialt tõsta jätab teatud osa laenunõudlusest rahuldamata, kes oleksid nõus antud intressimääraga laenu võtma. ARVELDUSED Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Üks klassikalise kommertspanga teenuseid. Arvelduse sooritamise koha järgi jagatakse: Pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused. Vormiliselt jagunevad arveldused sularahaliseteks ja sularahatuteks arveldusteks. 99,5%
üksikinvestor on kaitstud rahast ilma jäämise eest, kui mõni laenusaaja ei tagasta laenu. Mida suurem on pank, seda lihtsam on tal varasid mitmekesistada vältides sellega laenu andmist ühele isikule väga suures summas või mitte kõige usaldusväärsemale kliendile. Mastaabsuse kasv vähendab automaatselt laenu andmisega seotud riski mõju. Pank saab teha valikuid erinevate laenuvõtjate vahel ja alandada oma laenuportfelli üldist riskitaset. Marcowitchi laenuportfelli mitmekesistamise teooria - mida mitmekesisem on portfell, seda väiksem on risk. 14 Laenuportfelli riskide vähendamiseks võtavad pangad arvesse erinevaid asjaolusid: 1. erinevate laenuliikide kasutamine 2. erinevate tähtaegade kasutamine 3. laenu andmine erinevatele majandusharudele 4. laenude andmine erinevatele riikidele ja erinevates valuutades 5
Panga juures alustas tegevust arvekoda. [4] Eesti Pangast, kelle aktsiad kuulusid riigile, kujunes täielikult valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorralduse funktsioone täitev riigipank. Seetõttu hakkas Eesti Pank krediidipangana pikaajaliste investeerimislaenudega krediteerima riigi laostunud majandust. Tegevus tavalise hoiu- ja laenupangana muutis Eesti Panga ühtlasi Eesti suurimaks kommertspangaks, kes teravas konkurentsis muude pankadega kasvatas oma laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligikaudu kolm korda suuremaks kui kõigil muudel kommertspankadel. [4] Põhikirja kohaselt pidanuks Eesti raha olema pariteetsel alusel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 gr. kulda), kuid emiteeritavale rahale keskpangal reaalset kattevara polnud, mistõttu käibele lastud pangatähed olid tegelikult katteta paberraha. [4] Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a
erinevate finantseerimistähtaegade vahel. •laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning muude laenureeglite kehtestamine ja täitmine. •Vastaspoole krediidivõime hindamine. •Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel. •laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega, asjaõiguslike ja võlaõiguslikke tagatistega, sh pantidega, garantiidega •laenude, laenusaajate ja laenuportfelli jälgimine, ümberhinda-mine ning laenukahjumite katteks provisjonide moodustamine. •probleemlaenudega tegelemine •Omakapitali suurendamine ootamatute kahjumite katteks •laenude väärtpaberistumine •Riskikindlustus krediididerivatiivide abil nagu krediidiriski vahe-tustehingud, krediidiriski vahetus tehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses, kogutulu vahetustehingud Likviidsusriski maandamismeetodid: •Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine
Pangavälised- panga olukord, seaduste olemasolu, seadusandlik baas, maksupoliitika. Pangasisene- personali pädevus, sobivus, lojaalsus. Üldine finantsjuhtimine riigis. Valuutarisk- tuleneb pangavarade ja kohustuste erinevast valuutastruktuurist ja kursimuutustest. Püütakse tasakaalustada kohustused ja varad ( erinevate valuutade lõikesse) Krediidirisk- Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus. Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige
subjekti, kellest ühe maj. olukorra riskiga. Väärtpaberi portfell täidab järgmisi f-ne: tagastamata, millelt ei ole laekunud intresse või mille halvenemine viib vääramatult teis(t)e maj. olukorra 1)stabiliseerib pang kasumit, kui laenunõudlus ja laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline. halvenemisele. Vastavalt EP nõudele võib kliendile või intressitulu langevad; 2)tasakaalustab laenuportfelli Probleemlaenude põhjused: 1)panga halb krediidi- omavahel seot. osapooltele anda laenu 25% panga krediidiriski; 3)annab geograafilise mitmekesisuse; poliitika; 2)halb krediidianalüüs, 3)halvasti koostatud omavahenditest- panga konsentratsioon. Panga riski- 4)tagab likviidsuse(repotehingu); 5)vähendab panga laenuleping ja teised dokumendid, 4)maj. tingimuste konsentratsiooni leidmiseks tuleb summeerida kõikidele
kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant,registerpant). Enamus pangalaene on pikaajalised (Eestis 90% laenudest) ja hoiused on lühiajalised. Viimasega kaasneb likviidusriski oht ehk tõenäosus sattuda makseraskustesse. Krediidi ratsioneerimine Väljaantava laenumahu piiramine. Esineb tavaliselt siis kui intressimäärad tõusevad ja sellega võiks kaasneda paljude riskiprojektide finantseerimine. Pank selleks, et oma laenuportfelli riski mitte liialt tõsta jätab teatud osa laenunõudlusest rahuldamata, kes oleksid nõus antud intressimääraga laenu võtma. 3. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Üks klassikalise kommertspanga teenuseid. Arvelduse sooritamise koha järgi jagatakse: Pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused. Vormiliselt jagunevad arveldused sularahaliseteks ja sularahatuteks arveldusteks. 99,5%
· Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga finantsvarade tähtaegade muundamisega) Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused) Eesti pankade bilanssi põhised likviidsusnäitajad 31.12.2013: · Likviidsed varad 24% klientide vahenditest (31.12.2010 -22%) · Laenuportfelli osakaal bilansis 78% (74%) · Laenude / hoiustesuhe 100% (92%) Definition of 'Funds Transfer Pricing - FTP' A method used to individually measure how much each source of funding is contributing to overall profitability. The funds transfer pricing (FTP) process is most often used in the banking industry as a means of outlining the areas of strength and weakness within the funding of the institution. FTP
kapitali säilivuse riski, mis seisneb selles, et suuremahulise tegevuse tõttu väheneb üksikinvestori oht oma raha kaotada. Sellisel riskivähendamisel on käks põhjust : 1)Mida suuremaks kujuneb pank, seda lihtsam on varasid mitmekesistada ekh riske hajutada 2)Pangategevuse mastaabsus vähendab automaatselt laenuandmisega seotud riski, sest pangal on võimalus valida laenukliente erinevalt otsefinantseerimisest, seega saab pank vähendada laenuportfelli riski üldist taset. Markowitchi teooria : mida rohkem tooteid portfellis, seda väiksem risk. Pangad tegelevad laenuandmisel riski hajutamisega lähtudes suurte arvude seadusest, kuid lisaks kasutavad finantsvahendajad riskide vähendamiseks ka muid võimalusi. Muud abinõud : 1)Erinevate laenuliikide kasutamine(madala riskiga(laen kinnisvara tagatisega); suure riskiga(tarbimislaen)) 2)Kasutatakse erinevaid laenukustutamise tähtaegu, panga huvi on saavutada laenu tagastumisel
mis tulenebki pankade vahendustegevusest ehk hoiuste kaasamisest ning laenude väljaandmisest. 1. Muud tulud võivad erinvalt panga tegevusest olla erineva suurusega. Panga tulufaasis võib teenustasu osakaal varieeruda sõltuvalt panga teenuste mahust, liikidest aga ka seadusandlusest. 1. Küllalt oluliseks näitajaks on laenu kahjumide katteks eraldatud provisjonikirje, mis iseloomustab panga laenuportfelli kvaliteeti, kuid võib sõltuda ka pangas kehtivatest arvestuspõhimõtetest. 1. Nagu enamikus tavaettevõtetes, on ka panga kuludes oluliseks kulud, mis on seotud inimressursiga (palgad ja palgataolised väljamaksed, sotsiaalmaks). Arvestades tehnika ja tehnoloogia arengut, võib mõnes majandusharus kulum tööjõule olla oluliselt vähenenud. Panga puhul sellist olulist tööjõukulu vähenemist ei saa täheldada. PANGA FINANTSEESMÄRGID
annaabi.ee 
