valitsuse ja Riigikogu tegevusega. Majanduslik tõus 1930ndate teisel poolel Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmisemoderniseerimiseks riik reguleeris maksu, hinna ja laenupoliitikat Põllumajandus 19341940 Olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda loomakasvatus, mille saadusi (või, liha, munad) müüdi edukalt Euroopa turul.
Üliõpilane________________________ Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus. Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid.
Konstantin Pätsi. Erakondade tegevus aga ei taastunud. Riiginõukokku määras ametnikud president. See valitsemiskorraldus kehtis 1940. aastani. b) 1930. aastatel hakkas Eesti majandus tõusma, kuna ületati kriis ja majandus tõusis kogu maailmas. Riik sekkus rohkem majandusse. Riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust riigile. Loodi riiklikud komisjonid loodusvarade uurimiseks ja tootmiseks. Riik reguleeris maksu- hinna ja laenupoliitikat. Peamiseks majandusharuks kujunes tööstus. Põllumajanduses jätkus ühistegevuslik liikumine. c) Kultuurielus toimusid samuti suured muutused, nagu ka majanduses. Eesti keele riigikeeleks saamisega viidi õppimine üle eesti keelseks. Riigi ja omavalitsuste koostööl loodi palju kutsekoole. Algkool oli tasuta ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. 1941 1944. Saksa okupatsioon
rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Maksevõime analüüs Ettevtte maksevimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mistega. VARA LIKVIIDSUS on ettevtte varade vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevtte likviidsus sltub ettevtte varade likviidsusest.
mujal. mujal a)) fataalselt töötu;; b) struktuurselt töötu; c) heidutatud töötaja; d) totaalselt l l töötu. öö 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 39. Monetaarpoliitika a) keskpanga rahapoliitikat, b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist, optimeerimist c) keskpanga laenupoliitikat, d)) valitsuse kontrolli ettevõtete ppalga g jja tootluse suhte üle. 40 Fiskaalpoliitika 40. i k l lii ik hõlmab: h l b a) keskpanga rahapoliitikat; b)) maksumäärade ja j riiklike kulutuste optimeerimist; p ; c) keskpanga laenupoliitikat; d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle.
44. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal a. fataalselt töötu b. struktuurselt töötu c. heidutatud töötaja d. totaalselt töötu 45. Monetaarpoliitika tähendab a. keskpanga rahapoliitikat b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. valitsuse laenupoliitikat kommertspankade suhtes d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 46. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini a. eelarve suurus b. atesteeritud kaardimoor c. sisemajandusliku koguprodukti suurus d. inflatsiooni suurus 47. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil b. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast d. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 48
b. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust c. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline d. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 5 Fiskaalpoliitika hõlmab: Vali üks: a. keskpanga maksupoliitikat b. valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 6 Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: Vali üks: a. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni b. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas 7 Fikseeritud valuutakurss: Vali üks: a
b. *valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata c. maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks d. Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks Question 30 (1 point) Fiskaalpoliitika hõlmab a. keskpanga maksupoliitikat b. *valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle Question 31 (1 point) Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? a. * 0,5% b. 1,0% c. 2,0% d. 5,0% Question 32 (1 point) Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c
ÄS § 304 lg 7. 3011 lg 1 p 3- nõue on ebatäpne, nõuet tuleb korrigeerida. Otsus on tühine ainult seoses nõukogu liikme tagasikutsumisega, majandusaasta aruande kinnitamisele notariaalse kinnitamise vorm ei laiene, see oli korrektselt päevakorras, seega pädev. Otsus osaliselt tühine. 6. Aktsionär tegi aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? Kuidas saab päevakorda täiendada? Mida AS otsustada saab? § 293 lg 3, nii aktsionäride arv kui aktsiakapitali esindatus ok. § 298 lg 1,2
rahadega siiski hakkama. Majanduskriisi alguses käis nii mõnelgi korral meedias läbi teema, et kriisis on süüdi just pangad, kes on vastutustundetult andnud laenu. Pank on äriettevõtte, mille eesmärgiks on teenida omanikele kasumit ja suurim tuluallikas on just laenuintressid. Kõikide pankade tellerite peamiseks tööülesandeks on müüa ja kõikide tarbiJate õigus on otsustada, kas osta või mitte. Seega kuigi pangad oleksid pidanud oma laenupoliitikat ja laenuvõtjale esitatavaid tingimusi aegsasti karmistama, siis ka iga inimese kohustus on mõelda, kas mul ikka tõesti on seda laenu vaja ning kui tõenäoliselt suudan ma kogu perioodi vältel laenu vastavalt kokkulepitule tagastada. Tulevikku ette ei tea, kuid ettenägematute olukordadega tuleks siiski arvestada. Usutavasti on lõppev majandussurutis meile kõigile siinkohal õpetuseks, kuidas tulevikus mitte käituda ja millele mõelda enne pikaajaliste ja suurte kohustuste võtmist.
Vastupidiselt ootustele vähenesid 1923. aastal järsult Eesti majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse, sest 1923. aasta viljasaak osutus erakordselt halvaks ning metsa väljavedu oli ilmaolude tõttu raskendatud, samuti olid langenud puidu ekspordihinnad. Sellest hoolimata, ning osaliselt just selle tõttu, jätkas Eesti Pank 1923. aastal oma senist laenupoliitikat. 1923. aasta novembriks olid laenud aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda. Rahastati pigem nõrgemaid ja enam Vene turuga arvestavaid ettevõtteid. 1923. aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahenduselt teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega
seoses on jätkusuutlikus ohus. AS STV ja AS Starmani kohustuste ja omakapitali osatähtsused on põhimõtteliselt risti vastupidi. Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Pankrotiohtu ei ole kummalgi ettevõttel. 7 1.2 AS STV ja AS Starman bilanss Bilansi horisontaalanalüüs abil saame näha ja analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurenenud või vähendanud oma laenukoohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. AS STV AS STV bilansist võib näha, et käibevara on 2010. aastal võrreldes eelneva aasta on kasvanud 21% ehk10 596 krooni. Käibevara alt on näha, et enim on kasvanud raha 24% ehk 10 047 krooni ning kõige vähem on kasvanud nõuded 5% ehk 278 krooni. Varud on suurenenud 8%. Üldiselt ei
tagamiseks jooksva ja möödunud aasta finantsnäitajad. Võrdluse aluseks võivad olla nii absoluutnäitajad kui ka protsentuaalsed muutused. Absoluutmuutuste kaudu selgitatakse välja finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra konkreetse kirje seisukohalt. Horisontaalanalüüsi saab kasutada näiteks hindamaks bilansi põhjal ettevotte laenupoliitikat, kas ettevotte on suurendanud voi vähendanud võõrkapitali mahtu. Samuti võimaldab horisontaalanalüüs jälgida nii käibevarade mahtude muutuseid erinevatel perioodidel kui investeeringute suurenemist voi vähenemist erinevatesse põhivaradesse. 2 Vertikaalne võrdlev analüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Vertikaalanalüüs näitab muutusi tulude ja kulude vahelises seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris
nõukogu liikme valimise punkt on tühine, sest nõuded ei ole täidetud. Mis saab majandusaasta aruandega? See jääb jõusse, sest selle puhul ei ole sellist nõuet, et see peaks olema notariaalselt tõestatud. Üldkoosolek peaks tegelama uue koosoleku ja nõukogu liikme tagasi kutsumise notariaalselt tõestama. 19.Aktsionär tegi börsiaktsiaseltsi korralisel üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Üldkoosolekul viibis füüsiliselt kohal 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). Elektrooniliselt osalevaid või posti teel hääletanud aktsionäre ei olnud. 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosoleku otsus on seaduslik? 293 lg3 - kas see nõue on antud kaasuse puhul täidetud? Jah.
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. · Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Samuti annab see aktsionäridele ülevaate aktsiatulu ja selle kõikumiste kohta. (10) Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande horisontaal analüüsiga saab tutvuda lisades 10 ja 11 . Bilansi horisontaal analüüs näitab seda, et
d) miinimumpalga abil. 38. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal. a) fataalselt töötu; b) struktuurselt töötu; c) heidutatud töötaja; d) totaalselt töötu. 39. Monetaarpoliitika a) keskpanga rahapoliitikat, b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist, c) keskpanga laenupoliitikat, d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle. 40. Fiskaalpoliitika hõlmab: a) keskpanga rahapoliitikat; c) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist; d) keskpanga laenupoliitikat; d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle. 41. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990)
perioodiga. 13 Praktikas kasutatakse horisontaalanalüüsi sageli erinevate perioodide võrdlemisel. Võrreldakse nii näitajate (arvude) kui hälvete muutusi. Analüüsi käigus ei jälgita harilikult muutusi kõikide kirjete osas, vaid pööratakse tähelepanu olulisemate kirjete muutustele (Karu 2001, lk 228). Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Vertikaalne võrdlev analüüs ehk struktuurianalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud. Selle metoodika puhul viiakse
o kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist st nõue täidetud AGA kas on üldkoosoleku pädevuses?
o kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist st nõue täidetud AGA kas on üldkoosoleku pädevuses?
annaabi.ee 
