tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5. Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. 6. Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. 7. Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. 8. Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. 9. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. 10. Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on oma olemuselt rahavoogude juhtimine: rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finantsjuhi kohustused: 1. Finantside analüüs ja kavandamine, bilansi passiva poole kujundamine. 2. Varade struktuuri juhtimine, tulevaste projektide elluviimine (ka aktsiate soetamine). 3
3. Strateegilised ülesanded FJ keskendub ideaalis kolmandale, sest tema langetab otsuseid, suunates pilgu tulevikku. 13 Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade finantseerimise planeerimine ja juhtimine 2. Käibevara juhtimine 3. Efektiivsuse analüüs 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine 5. Tooraine ja materjali, varude, kreditoorse võlgnevuse juhtimine 6. Rahavoogude juhtimine 7. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine 8. Projektide analüüs ja ettevalmistus juhatusele 14 Finantsjuhi uued rollid (Ernst&Young põhjal) Osalemine ärimudeli kavandamisel Äristrateegia sidumine aktsionäride väärtustega Strateegia sidumine tulemustega mõõdikud ja sihtväärtused Tulemusmudelid boonused Põhitegevuse üksuste juhtimine Kommunikaator Riskijuhtimine
· Mõisamajandus asendus talumajandusega · Kadusid vastuolud maal · Tekkis lojaalne võikeomanike kiht Põllumajanduse areng · Maareformi mõjul algas põllumajanduse arenemine · Tööstus suutis ümber orienteeruda kohalikule toorainele · Toodeti siseturule ehitusmaterjalid, põlevkivitööstuse tooteid · Venemaale toodeti ehitusmaterjale ja paberit · Läbi Eesti läks Vene transiit 4. Probleemid majanduses ja nende lahenemine Põhjused · Laenupoliitika, anti liiga palju laene · Inflatsioon · Põllumajandusaastad olid kehvad · Venemaaga lõppevad majandussidemed Otto Strandmanni Uus majanduspoliitika · Tollimaksete osas teha läbirääkimised · Riik reguleerib majandust · Orientatsioon muutub euroopa poole · Riik aitab talupidajaid rohkem ( laenu võtmine, maaparandustööd, sordiaretus, kutseoskused) · Võetakse välislaenu · Mingi margalt kroonile 5
Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi? - Rahvahääletus - Riigikogu valimised - Rahvaalgatus (25 000 allkirjaga seaduseelnõu) Mis põhjustas majanduskriisi? - Esialgu toetuti Venemaa turule ja kui see ära kukkus tekkis kriis. - Eesti laenas samuti liiga palju. Mis muutus majanduskriisi tõttu? - Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks - Orienteeruti rohkem lääne turule - Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi - Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika- Otto Strandmani eestvedamisel 1923-1924- majanduskriis Eestis 1923- Eesti ja Läti kaitseliiduleping 1924- Kommunistid püüdsid korraldada riigipööret 1928. aastal - asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega, et vältida majanduskriisi kordumist. 1929. aastal - alanud ülemaailmne majanduskriis ja põhiseaduse muutmise kavadega kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida. 12
Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929.Otto Strandmani majanduspoliitika:valitsuse sekkumine majanduse kontrollimisel, keskendumine Euroopa turgudele, põllumajanduse eelisarendamine, ühisuste loomine.1928.a.rahandusreform-üleminek kroonile.Välispoliitika:tunnustuse saamine lääneriikidelt-26.01.1921-Antanti riikidelt, 22.09.1921-Rahvasteliidu liige.Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide
1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Defitsiidiga investeerimine, erasektori maksustamine. 26. Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid?
kohalikud baltisakslased (nn. Umsiedlung, Eestist lahkus u. 15 000 inimest). III Majandus Õppida ise hallist kaheosalisest õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §13 (lk. 57-61), §15 (lk. 66 "Majanduskriis"), §16 (lk. 74-75 "Majandusolud"). Teada tuleb järgmisi teemasid ja märksõnu: · uus olukord Eesti-Vene majandussuhetes · oma rahandussüsteemi loomine, välisvõlad · 1920. aastate alguse majanduslik tõus ja selle lõpp (Vene turu kadumine, vale laenupoliitika) · maareform reformi olemus, asundustalu mõiste, maareformi tagajärjed · uus majanduspoliitika alates 1924, selle olemus (põllumajanduse eelisarendamine) · põllumajanduse areng, juhtivad harud, probleemid · tööstuse areng, ümberorienteerumine Vene turult siseturule · rahareform 1928 · ülemaailmse majanduskriisi mõjud Eestis · "vaikiva ajastu" majanduspoliitika põhijooned, kiire areng, riigi sekkumine · Eesti muutumine agraarmaast tööstusriigiks
Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%)
ostjate usk enda võimetesse: naabritel võib tulevikus majanduslikult raskemaks minna, aga minul mitte. Teiseks ebakindlus Eesti pankade ja rahasüsteemi stabiilsuse suhtes. Milleks säästa raha, kui pank võib pankrotti minna, Eesti riiki võib tabada Islandi saatus ja kroon võidakse devalveerida? Viimasel juhul ei aita isegi riiklikult tagatud hoiused, sest raha ostuvõime väheneb. Kolmandaks pankade konservatiivne laenupoliitika. Üks osa tarbijaid, kes on kaotanud lootuse kodulaenu saada, suunab koduostuks säästetud omakapitali tarbimisse. Selle tulevikuks säilitamine on riskantne. Lisaks jäävad neile, kes on kavatsenud kodu soetada ja harjutanud pangalaenu tagasimakseid kokku hoidma, aga ei ole laenu saanud, suured summad tarbimiseks alles. Neljas ja ilmselt põhiline ostuhulluse tekitaja on psühholoogiast tuntud tõde: kui kaupmees
Laenu taotlemine 1) Laenuavaldus, igal pangal oma tüüpvormid lähtuvad tootest. 2) Finantsseisu maksevõimet ja sissetulekut tõendavad dokumendid. 3) Vara omandiõiguse dokumendid- vajalikud tagatisvara turuväärtuse hindamiseks, pandilepingu sõlmimiseks. 4) Laenu sihtotstarbelist kasutamist ja tagastamist toetavad dokumendid ja kalkulatsioonid (äriplaanid, finantsprognoosid jne) 5) Muud lisadokumendid, mis olenevad kliendist. Igal pangal oma laenupoliitika ja krediteerimiseeskiri. Krediteerimise protsessid 1) Laenutaotluse esitamine, esmane vestlus kliendiga 2) Taotluse analüüs- krediidivõime kontroll 3) Krediidi võimalikkuse määratlemine 4) Laenulepingu ja teiste selle juurde kuuluvate lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 5) Laenu väljaandmine 6) Välja antud laenu valdamine ehk jälgimine Laenu tooted 1) krediit- ja järelmaksukaardid, mõeldud erineva maksevõimega klientidele, kus
import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420=4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? a. keskpanga maksupoliitika b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. keskpanga laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 27. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 28. Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: a. kT0 = c/(1+c) b
1923. aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahenduselt teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest, kelle idasuunalised äriplaanid luhtusid ning võlad kasvasid, võisid olla väga huvitatud senise laenupoliitika jätkumisest kuni Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseni. Suuremal osal poliitikutel puudus aga aastatel 19201923 teave Eesti Riigikassa ja Eesti Panga tagavarade ja nende kasutamise kohta ning samuti teadmised rahapoliitikast. Majanduskriisile lisandus sisepoliitiline kriis 1923. aasta 7. detsembril. Ragareformi eesmärgid ja kulg Rahareformi eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ning viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. 10
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c
Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka järelmaksukaartide riskiastet - et kliendid ei suuda endale võetud kohustusi tasuda - hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna. Seetõttu hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank) maailmas valitseva majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste
(meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist Eluruumi omanike töösõidud Turg Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat) Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm) Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne)
reservidega. Eesti Pangal puudus õigus krooni devalveerida. Eesti rahapoliitika baseerus aluutakomitee süsteemil. 14 Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. Rahanduspoliitika ja rahapoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehkEuroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub
*piirangud rahakasutusele ja -ringlusele; *piiride dünaamilisus; Raha võib olla ka unikaalne (isegi sakraalne) objekt; RAHA SOTSIAALSEID TÄHENDUSI Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt ,,hindamatud" kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste); Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus); Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted; Mentaalne arvepidamine (mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus SEMINARID: alltoodud tekstidestlähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest,
ostjate huvitatust Võimalused (välised) Ohud (välised) Elurajooni laienemine (ümbritsev Majanduskeskkonna järsk suur hoonestamata maaala, halvenemine tulevikuväljavaated) Laenude finantseerimisraskused Ehitushindade langemine (pankade konservatiivne laenupoliitika) Elurajooni pakutavad võimalused – infrastruktuur Konkureerivad uusehitised (ülepakkumine) Sündimuse suurenemine Tallinnas Ostjate ebakindlus tuleviku suhtes Tulenevalt SWOT analüüsist õige oleks kasutada oma müügistrateegias nii projekti tugevaid külgi kui ka avanevaid võimalusi (perspektiivid)
alkoholiga ja tubakaga, ei tohtinud olla keskkonnaohtlik, jne. Suurimad finantskeskused: 1. USA Keskpank täielik sõltumatus. Allub ainult Föderaalreservi aktile. Juhib seda 7- liikmeline nõukogu (1 liige 14 aastat) 2. Inglise Pank (Bank of England) on olnud ka erapank mitmel korral vahetanud omandi vormi. Loodi 1664 aastal 3. Sveits (Zürihi pank 1795 (pole kindel et aasta on õige)) Sveitsis on üle 5000 panga Eesti laenupoliitika Eesti esimene kommertspank oli Tartu Kommertspank 1988. a. esimene panga seadus 1989. a. 1. jaanuar 1990 Eesti Keskpank, 1992. a. oli Eestis 41 panka. 1992. a. 1. juulil loodi Eesti Panga Liit, et ühiselt lahendada probleeme. 1996. a. 14 panka. 9 1992. a. võeti nn taastamislaenud 30 miljonit dollarit. 1993 võeti 38 miljonit, keskkütte taastamiseks. Maantee hooldus, tervishoiu projekt (vaja oli saada ravimeid)
igakuine töötasu, stipendium, sotsiaalabi), millega seostuvad erinevad tähendused ja sotsiaalselt aktsepteeritud kasutusmustrid Raha võib olla ka unikaalne (nt meenemündid, millel võub olla väärtus nii rahalises mõttes, kui kollektsionäärile) Raha sotsiaalne tähendus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja (nt valuutakursid, pankade laenupoliitika milliseid gruppe käsitletakse suurema/väiksema riskiastmega) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus nt raha teenimise allikate põhjal, identiteedid ja kuuluvus nt rahvuslikul tasandil) Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha "mentaalne" märgistamine,
tugevad · 1913-1923 kahanesid kaubandussidemed 10 korda · Eesti riigimeestel puudusid kogemused majandus- ja välispoliitikas · Vabadussõjaaegne majanduse riiklik juhtimine põhines improvisatsioonil · Sularahapuudus · Ülehinnati rahva koostöövalmidust · Ülehinnati välisriikide huvi aidata Eestit rahalaenudega · Vabadussõja kulud oli liiga suured · Eesti rahatähtede kursi järsk langus · Väga vastutustundetu laenupoliitika 7.2 Perioodide üldiseloomustus 1920-1924 asutamispalavik 1924-1929 uus majanduspoliitika · Panga- ja rahareform · Põllumajanduse orienteerumine · Lääne-Euroopa turule orienteerumine · Kokkuhoiupoliitika 1930-1933 ülemaailmne majanduskriis 1934-1940 uus majanduslik tõus Riigi osa majanduses suurenes pidevalt. Peamine majandusharu oli põllumajandus. 1937 ületas tööstustoodang väärtuseliselt põllumajandustoodangu. Eesti hakkas muutuma tööstusriigiks. 7
24 on ettevõte vajanud lisakapitali. Tavaliselt kasutavad ettevõtted pikaajalist laenu põhivarade soetamiseks. Kui vaadata aktiva poolel põhivarade osatähtsust ja selle muutust, on võimalik näha, kas ettevõte on kasutanud laenu sihtotstarbeliselt kas põhivarade osatähtsust on kasvanud sama palju kui pikaajalise laenu osatähtsus või mitte. Oluline on ka pankade intressi- ja laenupoliitika, näiteks madalad intressid ja soodsad laenuvõimalused soodustavad laenude võtmist ning raha kasutatakse investeeringuteks aktsiatesse või väärtpaberitesse, mille tulusus on kõrgem kui makstava intressid. Kasumiaruande vertikaalanalüüs · Kasumiaruande vertikaalanalüüsi baasnäitajaks võetakse realiseerimise netokäive. Perioodi kasumit ei kasutata baasnäitajana seetõttu, et periood võib lõppeda ka kahjumiga ning analüüs
- kui palju on naaberpiirkondades ostude sooritamise võimalusi - olemasolevate kaubanduspiirkondade vakantsi tase - linna arengusuunad - transpordivõrgu olemasolu ja hinnad - kaubanduskeskuste imidz antud piirkonnas Kinnisvaraturg ei ole praktiliselt kunagi tasakaalus, tasakaal võib tekkida vaid lühiajaliselt. Põhjuseks nõudluse ja pakkumise erinevad muutused. Kinnisvaraturgu üldiselt mõjutavad tegurid: - SKT tõus, langus - inflatsioon - intressimäärad ja laenupoliitika - rahvastiku arv ja struktuur - tööturg ja sissetulekud - maksusüsteem (Eestis väga suurt rolli ei mängi veel) Piirkondlikku turusituatsiooni mõjutavad: - piirkonna majanduslik areng - demograafiline situatsioon - ostujõud - tarbija eelistused - konkureeriva kinnisvara hulk Kinnisvaraturu toimimist mõjutavad ka kinnisvaraturu enda tsüklid. Tsüklite pikkus võib suuresti erineda
• Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi • Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse) • 1919 maareform, 96% mõisamaadest võeti ära o Mõjutas 2/3 elanikest o Mõllumajandustoodang tõusis o Maanälg kadus o Eelisjrk said maad Vabadussõjas võitlevad talunikud o Oli väga edukas 1923 majanduskriis • Venemaa ei vaja kullatransiiti • Kehv laenupoliitika (laene anti liiga kergekäeliselt) • Inflatsioon • Vale orientatsioon Otto Standman • Põllumajandus • Kehtestatakse kaitsetollid • Piiratakse importi • Soodustatakse eksporti • Kärbitakse valitsuskulutusi • Majanduskasv 6% aastas Ülemaailmne majanduskriis 1923-1933 • Eestisse jõudis vilja hinna langusega (sh põllumajandustoodang)
mõiste); Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus);
· Varase hoiatuse süsteem o Eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine. o Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. o Riigid peavad esitama stabiilsusprogramm · Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus o Aruanne liikmesriigilt olukorra parandamise kohta o Euroopa Investeerimispank võib vaadata üle oma laenupoliitika o Deposiit liikmesriigilt EL kasuks o Trahv liikmesriigile 23. Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem · Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest · Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine. 24
kriminaalkohtu ülesannetes. Koosneb 15 kohtunikust keda abistavad 9 peaadvokaati kes määratakse ametisse 6'ks aastaks. Juurde on loodud ka 1 astme kohus, milline tegeleb ametkonnaga seotud küsimustega ja spetsiifiliste maksuküsimustega. Euroopa kohus paikneb Luksemburgis. EUROOPA KESKPANK Keskpank loodi Maastrichti kokkuleppega. Selle ülesandeks on rahavoogude juhtimine ja protsendimäärade kehtestamine, ühtse ja tsentraliseeritult juhitava laenupoliitika loomine, mille hulka kuulub hindade ja palkade tasakaalustamine, riigieelarvete kokkusobitamine ning liikmesmaade majanduspoliitika raamide väljatöötamine. Keskpanga valitsusel on seega tohutu võim. Üksikud eksperdid, kuueliikmeline juhatus, hakkab suunama Euroopa majandusarengut. Uus valuuta, euro, asendab liikmesmaade rahvuslikud rahatähed. Ka EL-i välistes naaberriikides on raske oma raha hoida, sest eurost saab Euroopat valitsev valuutasüsteem.
reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu ning see jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused USA kriis, kinnisvaramull, aktsiamull, kontrollimatu laenupoliitika, vastutustundetu eelarvepoliitika. 8. Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel. Euroopa võlakriis (ka eurotsooni kriis) on praeguseni püsiv finantskriis, mille tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. Pangasüsteemi kokkukukkumise vältimine, abipaketid riikidele, kontrolli tugevdamine eelarve üle, rahareservi
aasta novembriks aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda. Aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahendamisel teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest võisid olla väga huvitatud senise laenupoliitika jätkumisest kuni Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseni. Majanduskriisile lisandus 1923.aasta detsembris ka sisepoliitiline kriis, kus tõestati avalikkusele, et Eesti Pank on müünud või laenanud riigi kullatagavara. Eesti majanduse ja võib-olla ka riigi päästis tööerakondlane, 13.mail, 1924. aastal Rahandusministriks saanud Otto Strandman, kelle eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ja viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut.
sanktsioneerimine ja elimineerimise tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). ● Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. ● Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. ● Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. ● Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. ● Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. ● Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning ka firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finatsjuhi kohustusteks on finantside analüüs ka kavandamine ning bilansi passiva poole kujundamine, varade struktuuri juhtimine ja tulevaste projektide elluviimine, korraldab kreditoorset võlgnevust ehk kui bilansi maht suureneb siis suureneb
arendamiseks. Otsused võimalike arengute ja valikutekohta teeb pangajuhatus vøi mõni komitee. Panga tähtsaim táidesaatev komitee on panganjuhatus. Juhatus võib delegeerida osa otsuste rakendamise teistele komiteedele nt laenukomitee, aktivate ja passivate juhtimise komitee. Komiteede ülesandeks on uuenduste ja arengute väljatöötamine, kuid samasnvõib nende kompetentsi kuuluda ka täidesaatev tegevus nt tegeleb laenukomitee ka laenupoliitika küsimustega ning samasnotsustab laenude .väljaandmise üle. Komiteed ja töôrühmad moodustavadnorgis osakondadega paralleelse juhtimise võrgu, komiteesid võib moodustada divisjonide ja osakondade tasandil ja iga komitee saab moodustada allkomiteesid või töôrühmasid. Sellise juhtimisstruktuuri kujunemine tuleneb tavaliselt sellest, et formaalne organisatsioon on suhtnjäik ega lase paindlikult tegeleda arenduskúsimustega ja ootamatute olukordadega.
Tarbijate ostud sõltuvad ka krediidi saamise võimalustest. Mida soodsamad need on, seda rohkem hakatakse investeerima luksus- ja kestvuskaupadesse, samuti kinnisvarasse. Eesti kinnisvaraturu tekkimisele pani aluse üheksakümnendate aastate alguses alanud omandireform. Eriti palju kinnisvaratehinguid sooritati 1997. aastal, kui pangad andsid suhteliselt madala intressiga laene. Uus elavnemine toimus 2000. aastal pärast vahe- pealse majanduslanguse pidurdumist, kui pankade laenupoliitika taas liberaliseerus. Tabel 3 Leibkondade jaotumine ostujõu kihtidesse KIHI KIHI NIMETUS FINANTSVABADU TÄHIS S TUS A1 Kõrgem Rohkem kui 75% 4 kõrgtarbijakiht kogukulust A2 Madalam 60-75% kogukulust
(meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist Eluruumi omanike töösõidud Eluasemeturg. Murekohad. Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat) Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm) Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne) Avaliku sektori sekkumine
a. 1. märtsini sai müüa vallas asjadena. See turu sektor ongi moodustanud suurema osa tehingute arvust peale korterite erastamist. Alustati selle turuga juba enne korterite erastamist – riik müüs kasutusõigust (üürilepingut). Eluasemeturg peegeldab üldjoontes tööturul toimuvaid muutusi: aktiivse tööturuga piirkondades on ka eluasemeturg aktiivne. Nii uusehituse kui ka olemasolevate korterite ostu-müügi võimalused määrab suures osas kommertspankade laenupoliitika. Riiklik sekkumine laenuturul on olnud madal ja mõjutanud nõudlust vaid vähesel määral. Rahulolu elamistingimustega. Eluasemekulud. Kaheksal protsendil Tallinna ja ligi viiendikul teiste suuremate linnade elanikest oli 90-ndate aastate lõpul raskusi eluasemekulude eest tasumisel. 1999.a. kulutas leibkond tarbimiskuludest eluasemele 19%. Peredel, kellel on raskusi eluasemekulude eest tasumisega, on valida kolme võimaluse vahel:
(2010) tulemustega, kes leidsid oma uurimuses, et Saksamaa SKP reageerib teiste euroala riikide majandustsüklile 46 väikese hilinemisega, mistõttu on põhjendatud madalam korrelatsioonikordaja väärtus riikidevahelise SKP kordaja vahel. - Maksehäirete näitaja puhul olid riikidevahelised mustrid erinevad võrreldes kinnisvara ja SKP dünaamikaga. Siinkohal tuleb arvestada riikide põhiseid karakteristikuid, nagu laenupoliitika ning meetmed finantskriisiga toimetulekuks. Balti riigid, mis olid sarnased kinnisvaraturu dünaamika poolest, ei olnud sarnased maksehäirete dünaamika poolest. Eesti puhul võib üheks põhjuseks olla pankade väga range poliitika, mistõttu otsiti lahendusi laenude ümberstruktureerimiseks ning hoiti maksehäirete maht madal. Kuna antud töös ei ole arvestatud kõikide riikide siseseid tegureid, vajaks teema edasist uurimist. 47 KOKKUVÕTE
meetodit. Poliitika formeerimine ettevõtte tegevuse erinevate aspektide lõikes on tavaliselt mitmetasandiline. Näiteks kaubandusettevõttes võib tarbijate teenindamise kõrge taseme tagamise poliitika raames eraldi olla valitud seda toetav sortimendipoliitika, kaubandusteenuste poliitika jms; ettevõtte finantsressursside formeerimise poliitika raames võivad olla määratletud ka ettevõtte omavahendite formeerimise poliitika, laenupoliitika jms; samal ajal võib ettevõtte omavahendite formeerimise poliitika raames olla välja töötatud kasumi jaotamise poliitika, amortisatsioonipoliitika jms. 4.1.3. Miks on strateegia tähtis? Iga organisatsioon tegutseb vastavalt äriteooriale117. Selle teooria all mõistetakse eelduste kogumit äri sisu kohta, organisatsiooni eesmärkide kohta, tulemuste defineerimise kohta, tema klientide kohta ning selle kohta, mida tema kliendid hindavad ja mille eest maksavad.
annaabi.ee 
