tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust. Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aegadel on laenupakkujatel kombeks SMS laenude puhul küsida laenajatelt nende isikuandmete kinnitamist elektrooniliselt enne SMSi teel laenu väljastamist. Kiirlaenude tähtajad jäävad üldjuhul mõne kuu piiresse, ning aastaseks keskmiseks intressimääraks on 300%-400%. Paljud laenupakkujad võimaldavad enda pikemaajalistele klientidele ja püsiklientidele soodsamaid intressimakseid ja tavapärasest maksimumist (5000 krooni) suuremaid summasid. Üldjuhul saadakse peale taotlemist enda kontole laenusumma näiteks 1000 krooni, mille peab tagasi maksma näiteks 1 kuu jooksul. Lisaks 1000 kroonile peab klient tagasi maksma ka teenustasu, mis jääb üldjuhul 300 krooni lähedale. Seega on kuu aja pärast kokku vaja laenuvõtjal tagasi maksta 1300 krooni
Eristada tuleb intressi ja intressimäära: intress on rahasumma, kuid intressimäära väljendatakse protsentides. Intressi mõõdetakse kapitaliga ühes mõõtühikus, milleks on vääringu ühik (Eestis euro). Intressi suurus sõltub kasutatava kapitali suurusest ja kasutusajast. Intressi eesmärk on kaitsta riigi varalisi huve ja motiveerida maksumaksjat või maksu kinnipidajat täitma oma rahalisi kohustusi riigi vastu ettenähtud tähtajaks. Eri laenupakkujad arvestavad intressi erinevalt (näiteks laenu algsummalt, laenujäägilt), seepärast tuleks laenupakkumiste võrdlemisel vaadata laenu krediidi kulukuse määra. Kuigi laenu kulukuse hindamisel on krediidi kulukuse määr ainus objektiivne näitaja, tuleks arvestada ka teiste laenutingimustega, nagu maksepuhkuse võimalikkus, tagatise liik. Intressi arvestatakse kogu viivitatud aja eest ehk võla tekkimisest kuni selle tasumiseni.