Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber
3-5iseloomulikku
joont, zanri, nähtust.
Vt eelmine küsimus.
34.Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline
ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud
keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest.
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud
otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus
seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistusega ja nende sõnade väärtõlgendusega:
sanctus>sant, signare>siunama.
Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa
keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega,
et on raske aimata ladina algupäras. Amphora
30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vastus: sama, mis ülemine suht 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Vastus: Meie ladina k. retseptsioon on germaanimõjuline. Varaseim laenukihistus eesti keeles seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. Sõnad sanctus>sant; pater noster> paterdama; signare>siunama. Esimestest laenudest saadik on näha, et meie keeled on ladina sõnad täielikult omaenda häälduse ja õigekirja järgi kohandanud. Teine, massiline kihistus sõnavarra tuli 15./16. sajandil seoses eesti ja soome keele jõudmisega kirjakeele tasemele, peamiselt alamsaksa keele kaudu; see grupp tähistas eelkõige
(eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber
annaabi.ee 
