Isikulised ehk personaalsed tagatised: Käendus solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga Garantii- annavad tavalised ärühingud, pangad ja sihtasutused(KredEx, Maaelu edandamise sihtasutus ehk MES, Ettevõtluse arendamise SA) Kõik see, mis saab võetakse laenuvõtjad, puuduva osa peab maksma garant 4. Sihipärasus (laenu tuleb kasutada konkreetselt selleks võetud eesmärgil) 5. Piirangud laenuandmisel a) piirangud, mis tulnevad seadusest kui palju võib anda laenu ühele kliendile b) piirangud, mis tulenevad panga enda poliitikast Laene liigitatakse erinevate kriteeriumite järgi, see on vajalik riskide hindamiseks ja maandamiseks! Laenud liigitatakse: 1. Arvelduskrediit krediitkaardid, Järelmaksukaardid
35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma- paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati pllumajandus (riik abistas histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a
laenuvõtjate vajadustega. · Vajab laenuks suurt summat. Tavaliselt on aga ühel laenuandjal vähem raha kui üks laenuvõtja vajab. · Summad peavad olema saadaval konkreetseks tähtajaks ja ajaperioodiks, mis on tavaliselt pikem kui laenuandja on valmis andma. · Laenuõtmisega seotud kulud peavad olema madalad ning laenuvõtja vajab seetõttu informatsiooni turuintressimäärade kohta. Laenuvõtja vajadustega tutvudes võin järeldada, et nii laenuandmisel kui ka laenuvõtmisega kaasnevad teatavad riskid. · Raha võib vajalikul ajal mitte käepärast olla. · Risk, et laenuandja soovib laenu lõpetada laenuvõtjale ebasobival ajal, tekitades viimasele sellega likviidsusprobleeme või sundides teda uut, kõrgema määraga laenu võtma (2 lk 10). Joonis 1. Finantstutu ja vahendaja koht rahandussüsteemis (1 lk 10). 2 Finantsvahenduse ajalugu Kuna oleme juba tutvunud mõistega finantsvahendus ja saime ka teada
2 kontseptiooni: esiteks väärtus tulevikus, teiseks praegune väärtus. Raha tuleviku väärtus Tuleviku väärtust nimetatakse ka raha liitväärtuseks, see on väärtus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab, rakendades antud intressimäära. Raha tulevikuväärtus kujuneb kolme teguri koosmõjul: 1) algsumma- täna saadud või investeeritud summa 2)intressisumma- raha kasutamise eest tasutud summa või laenuandmisel ehk investeerimisel teenitud summa 3) ajaperiood- aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvutamine ning tasumine. Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur:
2 kontseptiooni: esiteks väärtus tulevikus, teiseks praegune väärtus. Raha tuleviku väärtus Tuleviku väärtust nimetatakse ka raha liitväärtuseks, see on väärtus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab, rakendades antud intressimäära. Raha tulevikuväärtus kujuneb kolme teguri koosmõjul: 1) algsumma- täna saadud või investeeritud summa 2)intressisumma- raha kasutamise eest tasutud summa või laenuandmisel ehk investeerimisel teenitud summa 3) ajaperiood- aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvutamine ning tasumine. Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur:
oht oma raha kaotada. Sellisel riskivähendamisel on käks põhjust : 1)Mida suuremaks kujuneb pank, seda lihtsam on varasid mitmekesistada ekh riske hajutada 2)Pangategevuse mastaabsus vähendab automaatselt laenuandmisega seotud riski, sest pangal on võimalus valida laenukliente erinevalt otsefinantseerimisest, seega saab pank vähendada laenuportfelli riski üldist taset. Markowitchi teooria : mida rohkem tooteid portfellis, seda väiksem risk. Pangad tegelevad laenuandmisel riski hajutamisega lähtudes suurte arvude seadusest, kuid lisaks kasutavad finantsvahendajad riskide vähendamiseks ka muid võimalusi. Muud abinõud : 1)Erinevate laenuliikide kasutamine(madala riskiga(laen kinnisvara tagatisega); suure riskiga(tarbimislaen)) 2)Kasutatakse erinevaid laenukustutamise tähtaegu, panga huvi on saavutada laenu tagastumisel võimalikult ühtlane rahavoog 3)Laenude andmine erinevatasee tegevusvaldkondadesse ja majandusharudesse
- nõuetel summas 1.000 EUR ja rohkem: 160 EUR 46 Liigkasuvõtmise keeld Soomes on liigkasuvõtmine reguleeritud ka kriminaalõiguslike normidega, st kui eraõiguslike normide alusel on eelnevalt tuvastatud, et kõrge intressi kokkulepe oli heade kommetega vastuolus, siis võib järgneda kriminaalõiguslik sanktsioon. Soome karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks pankade intressimääraga, kuna pangad ei pakkunud selliseid tooteid. Karistusseadus ei
annaabi.ee 
