säästja laenab oma raha finantsvahendusasutusele, mis paigutab selle omakorda edasi (andes välja laene, ostes aktsiaid või muud varasid, millesse ta soovib investeerida). Siinkohal on tähtis mõista, et finantsvahendusasutused pole lihtsalt agendid, kes " tutvustavad" laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10). Finantsvahendajad omakorda suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest (1 lk 10). 1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne;
arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi isiku ametlike sissetulekute vastu. Minu arvates pole ümbrikupalk hea ning Eesti riik võiks hakata sellega tõsisemalt tegelema. Tänu ümbrikupalgale kannatavad teised, kes käivad ametlikult tööl, kuna kui riigile ei laeku raha, siis pole ka midagi riigilt oodata.
Poliitika sisuks on tegelemine selliste kitsaskohtadega, nagu halb varustatus toidu ja puhta veega, samuti hariduse, tervishoiu, töö, maa, sotsiaalteenuste ja infrastruktuuri halb kättesaadavus ning keskkonna olukord. See tähendab ka haiguste tõrjet ja odavate ravimite kättesaadavust, et võidelda ohtudega nagu HIV/AIDS, samuti meetmeid vähendada laenukoormust, mis viib oluliste riiklike investeeringute jaoks ette nähtud napid ressursid tagasi tööstuslikult arenenud riikide rikaste laenuandjate taskusse. EL edendab ka eneseabi ja vaesuse kõrvaldamise strateegiaid, mis aitavad arengumaadel tugevdada demokratiseerimisprotsessi, laiendada sotsiaalprogramme, tugevdada institutsioonilist raamistikku, era- ja avaliku sektori suutlikkust ning inimõiguste järgimist, sealhulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimist.
kooli on nad lõpetanud ja kus töötavad. Inimesi saab klassidesse jagada selle põhjal, et kuidas nad oma raha kasutavad. Vaene inimene kasutab oma raha sissetulekust väljaminekutesse ehk ta kulutab oma raha enne järgmist palgapäeva. Täieliku vaesumise korral ei suuda vaene inimene enam endale vajalikke asju osta. Keskklassi inimesel kulub kaa raha enne uut palgapäeva, kuid ta kasutab ka osa rahst laenude võtmiseks ja vaesumise korral konfiskeeritakse tema vara pankade ja laenuandjate poolt. Rikas inimene aga kasutab oma raha mõistlikult. Ta paneb osa oma rahast kõrvale ja alles siis teeb vajalikud väljaminekud. Vaesumise korral ei pruugi rikka inimese elu üldsegi muutuda, sest ta kasutas raha mõistlikult. Tuleb välja, et rikka inimese elu on kõige parem, kuid kohe tekib küsimus kuidas on võimalik saada rikkaks? Rikaks saada on tegelikult väga lihtne. Selleks tuleb kasutada valemit 70/30, mis on iseenesest väga lihtne, kuid inimese elu majandusliku
hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital hiljem. J
Costvolumeprofit (CVP) analysis hinna Dividend cover dividendi, boonuse kate mahu kasumi analüüs Dividend yield dividendi tootlikkus Credit krediit Drawings joonestused Credit control krediidi jälgimine Creditors laenuandjad E Creditors payment or settlement period laenuandjate makseperiood Earnings intressikasum Cumulative preference shares Earnings per share intressikasum aktsia kogunenud aktsiaeelistus kohta Current assets finantseerimisomand Economic Order Quantity (EOQ) ökonoomiline kvantiteedi käsk Current cost accounting (CCA) jooksev kuluaruanne Equity lihtaktsia
D IT Kolledz Aktsiakapital 1. Kui omavahendite jaotamata kasum ja laenude võimalused on ammendatud, siis üritavad firmad laiendada aktsiakapital. 2. See finantseerimismoodus on võlgu finantseerimisest kulukam isegi siis, kui pole kohustust maksta dividende. Põhjus! Laenuprotsendid on bilansis kulud ja selle võrra vähendatakse makse, samal ajal kui dividendid maksustatakse. 3. Peamine kasu aktsiakapitalist on see, et firma saab suurema otsustamisvabaduse, kuna ei sõltu laenuandjate niiditõmbamisest. 35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Finantseeringute pakkumine Sf. Kõveral võib III piirkond, kus eristada kolm piirkonda. Sf pakkumiskõvera tõus on kõige järsem järsem, kuna
SISSEJUHATUS Meedias kajastub, et ühisrahastamine on kiiresti ja jõudsalt arenev valdkond, mistõttu on tekkinud vajadus selle reguleerimiseks. Eestis ühisrahastamise valdkonda reguleerivat eriseadust ei ole. Ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerivad seadused on juba vastu võetud näiteks Ühendkuningriigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ning hiljuti ka Soomes ja Leedus. Et oleks tagatud investorite ja laenuandjate piisav kaitse ja õiguskindlus, on tarvis ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerida ka Eestis. Antud töö kontekstis soovib autor välja selgitada mis on ühisrahatus ning sellega kaasnevad riskid. Eesmärgi saavutamiseks toob autor esmalt välja, mis on ühisrahastamine. Teises peatükis toob autor välja ühisrahastamisega kaasnevad riskid ning ühisrahastamise plussid ja miinused. MIS ON ÜHISRAHASTUS?
b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade võlgadetagasimaksmiseks tagasimaksmiseksraha; raha; c) laenusaajate võit tänu hindade langusele; d) laenuandjate võit tänu hindade langusele. 24. Inflatsiooni tõttu võidavad: a) a) suurhoiustajad; b)) pensionärid;; p c) c) keskklass; keskklass; d)) väikehoiustajad; j e) e) suurettevõtted. suurettevõtted. 25. Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel, et riigis on tootmine jaotatud: a) impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks; b) b) ekspordi ja kaitstud sektor; c)9 impordi ja kaitstud sektor
tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Laenuintressiks on sellisel juhul kuni 8% tasumata laenusummast aastas. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi isiku ametlike sissetulekute vastu. Tavapärane intress on sellistel laenuandjatel 24% kuni 36% aastas. Iseasi, jah, kui paljudel inimestel, kes on sunnitud ümbrikupalga eest töötama, tekib reaalne vajadus laenu või liisingu järele. Faktide kinnitamiseks natuke statistikat EKI uuringutest: küsitlusandmetel töötas 2004. aastal ümbrikupalka saanud palgatöötajatest teenindussektoris 43%, ehituses
maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi isiku ametlike sissetulekute vastu. Tavapärane intress on sellistel laenuandjatel 24% kuni 36% aastas, tavapangas oleks see kui 8% aastas. Lisaks on ümbrikupalga saamine ebaturavline. Mööduvad ehk mõned kuud ja hakkavad tekkima esimesed probleemid. Kui seni on palka korralikult ja õigel ajal makstud, siis edasi lükkab omanik palgapäevi edasi, annab väiksemaid summasid või keeldub sellest üldse.
vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski. Finantsvahendajad jagunevad:
vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski. Finantsvahendajad jagunevad:
Laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. 65 Hüpoteeklaen laen, mille tagatiseks on kinnisvara. 66 Sündikaatlaen mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted) 68 Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides
Kas see on võime hästi lugeda ja kirjutada? Või on need alljärgnevad inimesed intelligentsed? · Arst, kes suitsetab kolm pakki sigarette päevas · Nobeli preemia laureaat, kelle abielu ja isiklik elu on varemeis · Firmajuht, kes on teinud rasket tööd, et tippu jõuda ning on ,,ära teeninud" südamerabanduse oma pingutuste eest · Brilliantne ja edukas helilooja, kes käis rahaga nii halvasti ümber, et pidi oma laenuandjate eest pidevalt põgenema (IQ Test: Where Does.., s.a.) Probleem on selles, et mõistet ,,intelligentsus" ei ole kunagi adekvaatselt defineeritud (ibid.), välja on pakutud erinevaid lahendusi. Üldiselt mõistetakse ,,intelligentsuse" all aga võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid (Allik jt., 2002, lk 204). Samuti kuulub inimese üldise võime
investeerimislaenud. Need on laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. Hüpoteeklaenuks nimetatakse laenu, mille tagatiseks on kinnisvara. Pikaajaliste laenude erivormiks on sündikaatlaen - mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. Liising on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb
1) Tarbimiskrediidi võlgadega on hädas eelkõige madalama haridustasemega (põhi- kesk- ja kutseharidus) isikud, kõrgharidusega võlgnikke on oluliselt vähem. 2) Probleemidega võlgnike kuusissetulek on reeglina Eesti keskmisest madalam, võlgnike enamuse moodustavad töötud, miinimumpalgaga töötajad, toimetulekutoetuse saajad ja töövõimetuspensionärid. See viitab selgelt asjaolule, et laenuvõtjate taustakontroll laenuandjate poolt on (olnud) puudulik. Ka võlgnik ise 11 Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine, muu hulgas juhul, kui pool teadis või pidi teadma teise poole raskest olukorrast ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kui poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 14
omakorda piirab võõrkapitali kasutamist. 11. Kasumlikkus – väga kõrge investeeringute tootlusega ettevõtetel on vähem võõrkapitali (neil on omal ressurssi piisavalt). 12. Kontroll – juhtkond valib võõrkapitali või omakapitali sõltuvalt situatsioonist. Kui finantsseis on nõrk, on kasulik kasutada omakapitali. Samas kui omakapitali osakaal on kõrge, muudab see lihtsamaks ettevõtte ülevõtmise. 13. Laenuandjate ja reitinguagentuuride hoiakud – kui on oht reitingu langetamiseks (võõrkapitali hinna tõusuks) võib see mõjutada juhtkonna otsust kas täiendavat võõrkapitali kasutada või mitte. 14. Turutingimused – aktsia ja võlakirjaturgudel leiavad aset lühi- ja pikaajalised muutused, mis võivad oluliselt mõjutada kapitalistruktuuri valikut. 15. Ettevõtte sisesed tingimused – kui investeeringud ei ole veel hakanud raha tootma,
Võõrakapital on laenud, võlakirjad jms kindla tagasimaksmistähtaja ja hinnaga. Sageli annab ettevõte võõrkapitali allikale (pangale, investoritele) tagatised ja lisagarantiid juhuks, kui äritegevusest ei teki laenu tagasimaksmiseks piisavalt raha. Mida rohkem võõrkapitali ettevõte kasutab, seda suuremad on tema intressikulud. Võõrkapitali osatähtsuse kasvades kasvab seetõttu ka risk, et ettevõte ei suuda oma kohustusi laenuandjate ees täita juhul, kui äri läheb oodatust kehvemini. Mida suurem on see risk, seda kõrgemat intressi laenuandjad ettevõttelt laenu eest nõuavad; 31. Omakapitali hind Kuna ettevõtlus on seotud riskidega, eeldavad osanikud, et ärisse paigutatud raha toob sisse rohkem kui usaldusväärse panga deposiit või valitsuse võlakiri. Sellest loogikast lähtuvalt kujunebki omakapitali hinnaks riskivaba intressimäär pluss riskipreemia. Omakapitali hinda võib vaadelda nn. loobumiskuluna
kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Klassikaline teooria Rahanõudlus ettevõtjate (laenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine säästude pakkumine majapidamiste (laenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võtta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär Keyeneslik teooria: Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: o Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) o Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks)
● laenu võtmisega kaasnevad kulud peavad olema võimalikult madalad ja seetõttu vajab laenuvõtja infot turuintressi määrade kohta Finantsvahendaja kasutamine tähendab kaudset finantseerimist, mis seisneb välja laenatud raha edasi laenamises. Teine võimalus on otsefinantseerimine, milles laenuandja ja -võtja suhtlevad omavahel ehk neil on otsekontakt. Nt kui ettevõte soovib ennast laiendada võib ta emiteerida täiendavalt väärtpabereid, mis laenuandjate poolt ära ostetakse. Otsefinantseerimine võib toimuda erinevate asjaolude tõttu (need soodustavad seda) nt: 1. vaba turu mehhanismidele on kehtestatud teatud piirangud 2. laenusaajal on kõrge krediidireiting, mis eeldab, et laenusaja kohta on piisavalt avalikku positiivset infot Erisus (kõige suurem neist) otse- ja kaudse finantseerimise vahel: Kaudse finantseerimise korral konverteerib ehk teisendab vahendaja tähtaegasid, mida otsefinantseerimise korral ei saa toimuda
FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi võlakirjal märgitud algsummat rahas tagasi maksta. (likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha. Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet. Suhte parandamine tõstab imagot laenuandjate ees, lisaks lõpeb tähtajaline intresside maksmine, sest dividendi maksmine ei ole kohustuslik ning seega tekib ettevõttel täiendav rahaline resurss. Miinuseks on see, et aktsiate arvu suurendamisega väheneb kasum ühe aktsia kohta. Kuna suureneb investorite hulk, võib see nõrgestada varasemate aktsionäride positsiooni. Need puudused on välistatud kui enamus aktsiad jäävad asutaja liikmetele. Omakapital Reeglina on võlgnevus peaaegu alati odavam finantseerimisallikas kui omakapital
ja Ameerika dollari vahetus-kurss on stabiilne ning Euroopa Liit ja eurotsoon viivad ellu sellist majanduspoliitikat, mis tõstab nende konkurentsivõimet ja muudab eriti tööjõuturu paindlikumaks. Eesti pangandussüsteemi mõjutavad seoses euro kehtestamisega kolm põhilist faktorit: 1. aja jooksul suureneb Eesti ettevõtete juurdepääs euro finantsturgudele ja kasvab nende ettevõtete arv, kes otsivad sealt otsefinantseerimist; 2. Euroopa pangad tulevad Eesti turule nii laenuandjate kui ka investoritena; 3, mõlema eelmise arengu tõttu võivad kohalike pankade valdavateks tegevusaladeks jääda jaepangandus ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimine ehk alad, kus nad kohalikul turul end paremini tunnevad. Ent see kõik võib mõjuda ka vastupidiselt. Kasvav konkurents ning hindade võrreldavus võivad suurendada investeerimisvõimalusi eurotsoonisiseselt, tõmmates potentsiaalseid 15
Varaseim tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse nimetuse esimene täht 1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number Arvepidamine teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil Ei väärtustatud kulda ja hõbedat Kirjakunst sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine 8. sajand e.m.a tekkisid esimesed antiiksed pangad (pantimine, hoiustamine, laenamine). Intressimäärad kõrged 5. sajand e.m.a oli Ateena muutumas laenuandjate, finantseerijate ja pankade keskuseks. Osati koostada alg- ja lõppbilanssi, sisse- ja väljamineku arvestus, inventuurid ja aruanded perioodilised. 5. Lüüdia Esimesed metall mündid 7. sajand e.m.a Lõppes väärismetalli kaalumine Laenud, maksed vormistati ümber rahalisse vääringusse Arvutuspink Lahtritega pink, kus oli eraldi lahter igas väärtuses müntide jaoks. 6. Muistne Rooma Rooma linn 21. aprill 753 e.m.a. Pidev asustus 10-7 saj. e.m.a.
Äriplaani finantsosa peaks tuginema selgelt väljatoodud eeldustel ja lähteandmetel ning olema kergesti jälgitav. Ole paindlik äriplaan on töödokument, teda ei tohi kasutada liiga jäigalt. Oluline on, et lugejal tekiks pilt plaani realistlikkusest. Alusta äriplaani väljatöötamist nii vara kui võimalik. 12. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine Pank o Annab laenu o Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest o Eeldab väikest riski (tagatised) o Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust o Ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital o Investeerib omakapitali o Ootab kapitali kasvu > 25% aastas o Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast o Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust
Lehman Brothers pankrott paneb turud sisuliselt seisma; ilmsiks tulevad paljud uued probleemid · Oktoober: programmide käivitamine USAs ja Euroopas, mis päästab hullemast, kuid olukord on jätkuvalt pingeline... Põhjused: USA majanduskasvu aeglustumine. (Liigne laenamine- Võlgnevuse kasvule aitasid kaasa paljud tegurid, sealhulgas hõlpsa laenusaamise võimalus, mis tulenes väga tugevast konkurentsist laenuandjate vahel, kõrge likviidsuse tase ja madalad intressimäärad, pidevalt kasvav kinnisvaraturg, ühiskond, kus valitses usk piiritusse majanduskasvu ja madal ohutunne, ning tarbijaühiskond, kelle arvates on võlgnevus elu norm ja ülemäärane võlgnevus kujutab endast vaid ebaolulist pisiasja.) Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus Finantsinnovatsioon Liigsed
Äriplaani finantsosa peaks tuginema selgelt väljatoodud eeldustel ja lähteandmetel ning olema kergesti jälgitav. Ole paindlik äriplaan on töödokument, teda ei tohi kasutada liiga jäigalt. Oluline on, et lugejal tekiks pilt plaani realistlikkusest. Alusta äriplaani väljatöötamist nii vara kui võimalik. 12. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine Pank o Annab laenu o Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest o Eeldab väikest riski (tagatised) o Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust o Ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital o Investeerib omakapitali o Ootab kapitali kasvu > 25% aastas o Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast o Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust
tagasimaksmisel. · Ettevõtte omanike ja juhtkonna varasem negatiivne krediidiajalugu. · Kapitali riskantne struktuur kaalu projekti etapiviisilist elluviimist ning erinevate finantseerimisallikate kombineerimist. · Ebapiisav tagatis. Üheks võimaluseks on garantiifondide kasutamine (KredEx). · Liigoptimism. Kui prognoosid ei täituks ei suudetaks laenu teenindada. · Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine: Pank · Annab laenu. · Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest. · Eeldab väikest riski (tagatised). · Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust. · Ei osale ettevõtte juhtimises. Riskikapital · Investeerib omakapitali. · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas. · Eeldab väljumisvõimalust 5-7 (10) aasta pärast. · Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust.
Ka siis kui korrektuurid tehakse kõikidesse lepingutesse, toob see kaasa lisakuluseid raha hoidmise alternatiivkulu tõus, menüükulud, maksutuludena riigieelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus Ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast kaitsta. Olulisim tagajärg on ümberjaotav efekt inflatsioon jaotab rikkust ümber erinevate elanike kihtide vahel. Jaotab rikkust ümber laenuandjate ja laenuvõtjate vahel (keskklassi kasuks), vanadelt noortele, tööandjad võidavad, töövõtjad kaotavad (sest töölepingud pikaajalised) Menüükulud seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber mänguautomaate, taksofone jne Rahanõudlus - Hinnataseme muutused mõjutavad nominaalse raha hoidmist, aga mitte reaalse raha nõudlust. Sõltub SKP mahust, intressimäärast ja arveldamisvõimalustest, tuleb arvestada ka hinnataset.
Kui ettevõte on kasumis, siis ROE > ROA. Kui ettevõte on kahjumis, siis ROE < ROA. ROAA ROE= E ROE on suurem, kui ROA vaid siis, kui tegemist on puhaskasumiga, mitte kahjumiga. Samuti on siin eelduseks see, et ROA on arvutatud puhaskasumi alusel, mitte arikasumi abil. Seega kui puhaskasum on positiivne ning ettevõte kasutab suurel maaral finantsvõimendust (naitab A/E suhtarv), siis on omanikel võimalik teenida nö laenuandjate arvel suurt lisatulusust. 23. Rahavoogude aruande analüüs (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+) Äritegevuse rahakaive on kogu ettevõtte rahakaibe võtmenaitaja. Enamus raha laekub ettevõtete aritegevusest. Investeerimisele on iseloomulik negatiivne rahajaagi muutus, kuna enamik ettevõtteid põhivaradesse investeerib põhivaradesse ning teeb pikaajalisi investeeringuid. Finantseerimise rahakaibest naeme, kas ettevõtte tegevus on vajanud lisafinantseerimist või ei
Ettevõtte rahastamisotsuste (financing decisions) eesmärgiks on tagada ettevõtte igapäevase äritegevuse ja kavandatud investeeringute tõrgeteta ning võimalikult odav rahastamine (minimaalne kapitali kulukuse määr) Valiku langetamisel erinevate finantseerimisallikate vahel on tähtsaimaks kriteeriumiks kapitali kulukuse määr, kuid ettevõte peab arvestama ka muude teguritega, sh finantseerimisvajaduse iseloom, ettevõtte arengufaas, laenuandjate poolt seatud piirangud ja nõuded, tulevaste rahavoogude iseloom, ettevõtte juhtimisega seotud aspektid. Kitsamas tähenduses kujutab kapitali struktuur (capital structure) endast pikaajalise laenu- ja omakapitali omavahelist proportsiooni; laiemas mõttes aga kõigi rahastamisallikate omavahelisi proportsioone ettevõttes. Bilansilistel andmetel põhinevad suhtarvud (book-value based ratios) on lihtsamini leitavad ning stabiilsemad, kuid ei pruugi korrektselt mõõta finantsvõimenduse
Idarühma murded on Turumaa idaosas ning Uusimaal püsinud küllaltki arhailisel järjel, eriti Uusimaa idaosas. Soomerootsi sõnad eesti murretes on kas kaudlaenud, st eesti keelde tulnud soome keele vahendusel või otse soomerootsi murdeist ülevõetud sõnad. 31. Rootsi laentüvede rühmitamise alused (Raimo Raagi jaotus). Põhiline rootsi laenude rühmitamise alus on ajalisgeograafiline: tuleb arvestada kronoloogiat (eestlaste kokkupuutumine rootslastega) ja ka laenuandjate, eestirootslaste, soomerootslaste ja ojamaalaste ruumilist paiknemist vastavalt Eestis, Soomes ja Ojamaal. Tema jaotus: 1. riigirootsi laenud, mis vastavalt laenamise ajale on kas vanarootsi päritolu, Rootsi valitsuse aegsed (s.o varased uusrootsi), hilised uusrootsi või nüüdisrootsi algupära, 2. eestirootsi laenud, 3. soomerootsi laenud, 4. ojamaa laenud. 32
Ehk siis minnes edasi poliitikate ülevõtmise/üleviimise juurde, siis seati Kreekale ja ka teistele riikidele konkreetsed ettepanekud, et mida tuleks teha oma administratiivse süsteemiga. Üleviimise juures on kaks olulist tähelepanekut: üks neist on see, et alati on kaks nägu/osapoolt (formaalne aspekt) ja teine, mis puudutab meetmete konteksti. Siinkohal ei vaadelda formaalset EL poliitikate rakendamist, vaid pigem aspekti, et laenuandjate ja laenuvõtjate vahel on oluline formaalne kauplemine ja kuna mõlemad pole oma tegevustes piisavalt/täielikult vabad, siis on mõlemad valmis kauplema ka. Ühelt poolt saab vaadelda ka EL otsuste tegemisel kauplemist, ehk kui riik saab veto õigust kasutada või siis läbirääkimistel toonitada mingeid argumente, teisalt on ka poliitikate sisene ja mitte niivõrd riikide vaheline (ala Komisjonis). On olemas nüüd vastavate finantskriiside mõjul tekkinud ka
kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt: · omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt); · võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt);
Tulukõver muutub sellises situatsioonis järsemaks. Kui normaalse inflatsiooni tingimustes hakkavad intressimäärad langema, siis sisuliselt toimima vastupidine turusituatsioon. Laenuvõtjad eelistavad sellises situatsioonis lühiajalisi laene pikaajalistele, kuna loodavad maksta pikaajalistelt summadelt tulevikus väiksemat intressi, seetõttu pikajaliste laenud nõudlus väheneb ning kasvab lühiajaliste nõudlus, seega on laenuandjate nõudluse pakkumine tasakaalust väljas mis omakorda tektiab lühiajaliste intressimäärade kasvuni ja pikaajaliste languseni. Tulukõver ei ole mitte alati ülespoole kaarduv, vaid võib kaarduda ka allapoole ning sellise juhul on tegemist pöördtulukõveraga, sellises situatsioonis on lühiajalised intressimäärad kõrgemad võrreldes pikaajalistega. Tavaliselt tekib selline situatsioon siis, kui lühiajalised riskid on suuremad võrreledes pikaajalistega
tasuvuspunkti ja laenukoormuse kattekordajat. Tasuvuspunkt põhineb kinnisvaraobjekti maksimaalsel võimalikul kogutulul ehk tulul, mida peaks näiteks konkreetne büroohoone tootma 100 protsendilise väljarenditavuse korral. Seejuures ei ole sealt tegevuskulusid veel maha arvestatud. Tasuvuspunkti leidmisel jagatakse tegevuskulude ja laenuteeninduskulude summa maksimaalse võimaliku kogutuluga. Maailmas on laenuandjate jaoks reeglina aktsepteeritav tasuvuspunkti maksimaalne suurus 0,85. Laenukoormuse kattekordaja põhineb aga puhtal tegevustulul (ingl. k. net operating income), mis saadakse maksimaalsest võimalikust kogutulust vakantsuse tõttu saamata jääva rendi ja tegevuskulude mahaarvamisel. Laenukoormuse kattekordaja leidmiseks jagatakse puhas tegevustulu laenuteeninduskuluga. Reeglina on sobiv laenukoormuse kattekordaja suurus vähemalt 1,3. (Ibid., 172) 2. ANALÜÜTILINE ÜLEVAADE TALLINNA
optimaalset võõrfinantseerimise taset, mis omakorda võimaldab maksimeerida ettevõtte väärtust. (2 lk 15) · Finantshierarhia teooria eelduseks on sisemiste vahendite ja laenude eelistamist uute lihtaktsiate emiteerimisele uute projektide finanseerimisel. Kuid selle teooria rakendamine on rohkem effektiivne suurte ettevõtete jaoks (12). Ettevõtte, mille tegevus on finanseeritud enamasti kreditooride ja laenuandjate arvelt, võib pankrotistuda, kui mitu kreditiitorit hakkavad nõudma oma krediitide tagastamist üheaegselt. Ainult omafinanseerimist kasutataval ettevõttel on kõrgeim finantsstabiilsuse tase. Kuid samas see ettevõte pidurdab oma arenemise kiirust, kuna ei suuda tagada soodsate turutingimuste perioodil varade lisamahu kujunemist, ning ei kasuta oma rahastamis võimalusi omakapitali tasuvuse suurendamiseks. Seega ettevõte finantsstabiilsus on seotud
b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade võlgadetagasimaksmiseks tagasimaksmiseksraha; raha; c) laenusaajate võit tänu hindade langusele; d) laenuandjate võit tänu hindade langusele. 24. Inflatsiooni tõttu võidavad: a) a) suurhoiustajad; b) pensionärid; c) c) keskklass; keskklass; d) väikehoiustajad; e) e) suurettevõtted. suurettevõtted. 25. Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel, et riigis on tootmine jaotatud: a) impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks; b) b) ekspordi ja kaitstud sektor; c) impordi ja kaitstud sektor. 26. Ühiskond võib inflatsioonist ka kasu saada, kui:
annaabi.ee 
