pidevalt igasuguseid asju ja tahtis väga palju reisida. Kuna Dorothea oli krahvile väga tähtis, ei suutnud ta ära öelda. Nõnda võttis ta ühelt mehelt laenu kaks vekslit. See oli väga suur summa, seega oli seda raske tagasi maksta. Poole võlast sai mees tähtajaks tasutud, teise poolena tahtis võlauskuja krahvi tütart. Krahv aga ei tahtnud, et vastik võlaandja temaga tegemist teeks. Kui mehed ühel õhtul juhuslikult kohtusid, hakkasid nad vaidlema ning kui Palmer laenuandjat tõukas, kukkus see sillalt alla ja sai surma. Seda kõike oli pealt näinud musta mantliga mees ehk doktor Meding. Hiljem läks ta tõukajaga rääkima. Kui süüdlane palus end mitte üles anda, pani doktor talle teistsugused kohustused. Ta käskis mehel ehitada uue koolimaja. Doktor puutus Palmeritega kokku, sest ta oli pere arst. Väike poiss, krahvitütre vend ja krahvi poeg, oli haige. Ta vaid sonis ja vehkis käte- jalgadega. Kord aga ei tulnud Meding mitte tema pärast majja
Laenusaajale sellisel juhul uue laenusumma ja intresside tasumise graafiku, mille alusel Laenusaaja kohustub Lepingut edasi täitma. 3. Laenusaaja kohustused 3.1. Laenusaaja kohustub kogu oma varaga, sh tulevikus tekkiva varaga, tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise. 3.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seati /seatakse Laenuandja kasuks järgmised tagatised: __________________________________________________ 3.3. Laenusaaja on kohustatud informeerima Laenuandjat viivitamatult asjaolude ilmnemisest, mis võivad oluliselt mõjutada Lepingu täitmist Laenusaaja poolt. 3.4. Laenusaaja on kohustatud viivitamatult teatama Laenuandjale oma Lepingus toodud andmete muutumisest. 3.5. Laenusaaja kannab kõik Lepingu täitmisega seonduvad kulud, sh kulud seoses Lepingu järgsete maksete tasumise ja Lepingu tagatistega. 4. Lepingu lõppemine 4.1. Leping lõpeb Laenusaaja poolt Lepingujärgsete maksete
• Kasv või vähenemine • Risk või turvalisus • Töö versus puhkus • KUIDAS JÕUDA SOOVITUNI? • a) Esiteks – peame välja töötama võimaliku tootmis ja finantsplaani, mis oleks kooskõlas meie juhtimisalaste teadmiste ja rahalise olukorraga • b) Teiseks – kui leiama, et koostatud plaan vajab suuremat muutust või lisaressursse, siis peame selles veenma laenuandjat • c) Kolmandaks – on meil vaja välja töötada menetlused kontrollimaks ja täide viimaks oma plaani • Arutleu teemadel • Kas meie image või iseloom tunnistatakse kõlblikuks? • usaldusväärsus, töökus jne • Kas meie saavutused äritegevuses on head? • Kas rahaline seis on he? Kas ärirentaablus ja tootmisnäitajad annavad tunnustust headest juhtmis- ja organisaatori võimetest
1.2. Kas müügileping on sõlmitud? Poolte vahel on olemas ka VÕS § 208 lg 1 järgi müügileping. Kaasuse kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. 1.3. Kas lepingud on kehtivad? Sisu- ega vormipuudusi ei esine, seega poolte laenu- ja müügileping on kehtivad. 2. Kohustus 2.1. Kohustuse sisu => Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 76 lg 1 kohaselt. VÕS § 396 järgi kohustab laenuleping laenuandjat andma laenusaajale rahasumma ehk laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. 2.2. Rikkumine => VÕS § 100 kohaselt seisneb rikkumine kohustuse täitmata jätmises ehk rahasumma tagasi maksmata jätmises. Laenuleping ei ole kohaselt täidetud, kuna VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2
täiendavaid lisatingimusi. Näiteks : Käibekapitali suurus, millega nähakse ette minimaalse käibekapitali tase Omafinantseerimine- nõutakse laenusaaja omafinantseerimist umbes 25-30% ulatuses projekti maksumusest Täiendavad laenud- laenuandja piirab laenuvõtja uute laenude võtmist, võlakirjade emiteerimist või pikaajalisi rendi- ja järelmaksu lepinguid Juhtivpersonal- suurematest personalialastest muudatustest tuleks eelnevalt teavitada laenuandjat või kooskõlastada. Laenud, mida kasutatakse käibekapitali püsiva juurdekasvu, üksikute põhivara elementide või äriprojektide finantseerimiseks. Sellise laenu kasutajateks on peamiselt uued ja arenevad ettevõtted, kes vajavad laiendamiseks täiendavaid vahendeid. Laenu summa kantakse, kas laenusaaja arvele osadena või otseselt finantseerimisobjekti kontole. Liisingfinatseerimine Tegemist on pikaajalise finatseerimise hübriidvormiga, kus kombineeritakse pikaajalise laenu
seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55. Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid? Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised: · enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust;
garantii. Näiteks Eestis on võetud sihiks, et hiljemalt 2010. aastal on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 20 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr on 10%. 17 18 9.3. Krediteerimine 9.3.1. Krediit ja krediteerimise põhireeglid Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Riigi keskpangad on seadnud kommertspankadele krediidi andmisel tavaliselt ranged reeglid. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised:
Kui laenusaaja ei kasuta laenu kindlaks määratud viisil on tegemist kohustuse olulise rikkumisega, mille tulemusena on laenuandjal õigus laenuleping ennetähtaegselt lõpetada. Informatsiooni andmise kohustus Laenusaaja informatsiooni kohustus seondub ennekõike teabe andmisega oma varandusliku seisundi ja majandustegevuse kohta. Nimetatud kohustusele tuleb laenusaajal tähelepanu pöörata väga erinevates lepingu etappides. Näiteks tuleb laenuandjat teavitada oma majanduslikust seisust nii lepingueelsete läbirääkimiste kui ka lepingu täitmise etapis. Nagu öeldud, siis laenusaaja peamiseks kohustuseks on anda laenuandjale tõest informatsiooni oma majandusliku seisundi kohta. Nimetatud informatsiooni tuleb anda eelkõige selleks, et laenuandja saaks hinnata isiku maksevõimet kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja isiku vastavust laenuandja poolt kehtestatud tingimustele.
7.2. Lepingu punktis 7.1. sätestatud teatamiskohustuse mittetäitmisel on laenuandjal õigus laenusaajalt nõuda leppetrahvi maksmist ..... % kogu laenusummast. 8. Lepingu kehtivus ja lepingu üles ütlemine. 8.1. Käesolev leping jõustub selle allakirjutamisega lõpeb kõigi kohustuste täitmisega. 8.2. Laenusaajal on õigus laenusumma lepingu lisas 4 toodud graafikust varem tagasi maksta, informeerides sellest eelnevalt laenuandjat. 8.3. Laenusaaja poolt laenusumma ennetähtaegsel tagasimaksmisel lõpeb lepingu kehtivus kolme kuu pärast laenu tagasimaksmise päevast arvates ning nimetatud aja jooksul maksab laenusaaja intresse igakuuliselt lähtudes lepingu punktis 4.1. sätestatud intressi suurusest. 8.4. Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda kui: 8.4.1. Laenusaaja jätab teisel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult või osaliselt tasumata lisas nr. 4 ettenähtud laenusumma või intressi. 8.4.2
annaabi.ee 
