1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu [summa] Eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt [kuupäev]. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja poolt määratud arvelduskontole. 2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma hiljemalt [laenu tagastamise kuupäev]. 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole [Laenuandja arvelduskonto nr]. 2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi [intressimäär numbritega] % aastas. 2.4. Kui Laenusaaja teeb Laenuandjale makse, millest ei piisa kõigi Lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: 2.4.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.4.2
hiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele
suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1. Laenusumma, tähtaeg, intress, viivis 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas ___________ (_________) ____________ (krooni või eurot). 1.2. Laenusumma üleandmine Laenusaajale toimub _________________ (mil viisil, mis tähtajal). Laenusumma ja intresside Laenuandjale tasumise lõpptähtaeg on "___"_________________. 1.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 1.4. Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi arvestusega ______ % (__________) aastas vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). Intressi arvestus toimub _________________________ (kuidas - kas laenusumma tagasimaksmata osalt või kokkulepitud konstantse summana arvestusperioodil jne).
1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu 1500 eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt 21.06.18 Laenu üleandmine toimub Laenu üleandmisega sularahas Laenusaajale.Laenu üleandmine fikseeritakse sularaha üleandmise vatuvõtu aktiga. 2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi hiljemalt 21.09.18 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 10 % kuus. 2.4. Laenusaaja kohustub tasuma, kuni laenu täieliku tagastamise päevani intressimakseid iga kuu 20 ndaks kuupäevaks Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.5
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse
1. Lepingu objekt 1.1 Laenuandja annab ja Laenusaaja võtab laenu ___________ (____________) (summa sõnade ja numbritega) krooni. 1.2 Laenuandja kannab laenu Laenusaaja arvelduskontole __________ (____) tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest / annab laenu sularahas Lepingu sõlmimise päeval. 1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 2. Intress ja viivis 2.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi ___ % (__________________________) aastas. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3
(EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Loodi 26. juuni 1945 San Frransiscos, 194 liikmesriiki, peasekretär Ban Ki- moon. Eesti liitus 17. septembril 1991. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeolekuorganisatsioon, kehtib kollektiivse
Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud
ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand te...
Kindel sündmus toimub igal katsel vältimatult. Võrdvõimalikud sündmused kui katse toimub täpselt smades tingimustes 8. Tõenäosus Tõenäosus näitab kui suure osa moodustavad soodsad võimalused kõikide võimaluste arvust. soodsad võimalused võidupunkti saamise võimalused Tõenäosus Kindla sündmuse tõenäosus on 1. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0. 9. Laen ja intress Laen e krediit on võlgu võetud vara, mille laenu saaja peab kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagastama. intress aadud laenu eest juurde makstud summa Intressimäär intressi suurust väljendav arv Rahanduses on aasta 360 päeva ja kuu 30 päeva. Lihtintress igaastase intressi arvutamise aluseks on ainult laenatud raha 10. Ringjoon ja ring Sirkel joonestusvahend Keskpunkt joonisel punt O Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasapinnal ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist Raadius ühendab keskpunkti ringjoone mistahes punktiga
1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale Laenu kandmisega Laenuvõtja pangaarvele. 2. LAENU TAGASIMAKSMINE 2.1. Laenuvõtja maksab Laenuandjale Laenu tagasi vastavalt Laenugraafikus määratud tähtaegadele või vabade varade olemasolul; 2.2. Laenuvõtja võib maksta Laenu tagasi maksimaalselt saadud Laenu ulatuses Laenu tagasi kandmisega Laenuandja pangaarvele; 2.3. Laenu võib lugeda tasutuks ka kohustuse tasaarveldamisega või muul viisil vastavalt Pooltevahelisele kokkuleppele. 3. LAENUST LOOBUMINE 3.1. Laenuandja võib Laenust loobuda nõude tasaarveldamisega või nõudest loobumisega; 3.2
Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Börs ja börsiettevõte Börsiettevõte on ettevõte, mille aktsiad on börsil noteeritud. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse või müüakse aktsiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa, olles esindatud ettevõtte juhtorganites. Portfelliinvestor on isik, kes juhtimises ei osale. Kui ettevõtte käekäik ei rahulda
Võlakirju võib emiteerida avaliku kui kinnise emissiooni teel. Võlakirju võib erinevate tunnuste alusel liigitada: Võlakirja tagatuse alusel kasutatakse tagatud ja tagamata võlakirju. Tagatiseta võlakirju nimetatakse debentuurideks. Tagatiseks võivad olla aga mitmesugused varad ja üks paremini kindlustatud/tagatud võlakiri on hüpoteekvõlakiri. Kui laen on tagatud kinnisvaraga siis laenutähtaegsel mittetagastamisel alustatakse vara omandiõiguse ümbervormistamist laenuandjale. Hüpoteegi korral väljastatakse laenu andjale dokument ehk seda nimetataksegi hüpoteegiks ja kui laenu tähtaegselt ei tasuta, siis läheb omandiõigus koheselt üle laenuandjale, kes võib vara realiseerida. 5) Aktsiate emissioon emiteerimise allikana. Eelisaktsia sarnaneb oma võimalike õiguste ja kohustuste poolest nii võlakirja kui lihtaktsiaga. Sarnasus võlakirjaga on selles, et mõlemale on garanteeritud tulu väljamaksed.
investeeringute kaotamise finantsilist riski 24.Ettevõtlikkus- on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. 25.Frantsiis- leping ettevõtte käivitamiseks 26.Hind - mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas 27.Hüpoteek- kinnisasja pant, näiteks ostetav eluase või lisatagatis, mis seatakse notari juures omaniku poolt võetava laenu tagatiseks. Hüpoteek on tagatiseks laenuandjale, kui laenu ei suudeta tagasi maksta ja annab õiguse nõuda tagatise müümist võla katteks 28.Intress - tulu mida saadakse sellest, et lastakse kellegil teisel oma vara kasutada 29.Kapital- kasvikut ehk intressi andev rahasumma 30.Kartell- ebaseaduslik kokkulepe (äriettevõttes) 31.Kasum- jääk, mille arvutamiseks lahutame kulud tuludest 32.Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja
Referaat Säästmine ja ostuhullus Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada.
25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine. - 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. - 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste.
Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid
pühendumist ja meelekindlust. Võimatu see pole, on vaja tugevat tahet. Alustada võiks sellest, et kleepida postkastile silt: Palun reklaame ja katalooge siia mitte panna. Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Tuleb seada endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene. Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa? Igaks juhuks tagavaraks kui peaksid näiteks haigeks jääma või töökohta vahetama. Mõneks kindlaks ostuks.
• 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine Rahanduspoliitika – tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud
Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress - tasu raha kasutamise eest. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud
· frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. 26. Hind -mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. 27. Hüpoteek - kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. 28. Intress -rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult/hoiustajalt raha kasutada andmise eest. 29. Kapital -väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Füüsilised esemed kui ka inimesed, elusolendid ning teadmised. 30. Kartell - konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda
Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo
Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 18
majanduslikke huvisid. Hüperinflatsioon – Väga kiire inflatsioon, mille puhul raha ostujõud võib väheneda aasta jooksul mitusada protsenti või enam. Hüvitis – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. I Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest. Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes.
*kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb. Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga - Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa
Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene! Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa? Näiteks: · Igaks juhuks tagavaraks kui peaksid näiteks haigeks jääma või töökohta vahetama. · Mõneks kindlaks ostuks.
kui pooled pole kokku leppindi intressi suuruses. Tasulisus seisneb aga krediidisaaja kohustusest maksta krediidiandjale intressi raha kasutamise eest. Laenulepingu alusel ei ole laenusaajal intressi maksmise kohustust va VÕS § 397 sätestatud erandite ja poolte teistsuguse kokkuleppe korral. Laenulepingu sõlmimine VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. Pratikas tähendab see ennekõike olukorda, kus laenu võtta sooviv isik teeb laenuandjale ettepaneku laenulepingu sõlmimiseks ja laenuandaja annab nõusoleku nimetatud ettepanekule. Vaatamata VÕS § 9 lg 1 tulenevast põhimõttest peavad lepingupooled lepingu sõlmimiseks kokku leppima lepingu olulistes tingimustes, tulenevalt VÕS § 27. Eraldi küsimus tõusetud muidugi olulistes tingimustes, st millised tingimused on olulised. Ühelt poolt määravad lepingupooled omavaheliste kokkulepete kaudu kindlaks lepingu
kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine.
- tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt. Dividend osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. Fikseeritud intressimäär muutumatu intressimäär kogu laenuperioodi jooksul, mis fikseerib laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks.
tootlust. Näiteks 1:4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind
frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Hind -Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Hüpoteek - Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Intress -Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Kapital -Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kartell -Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras
tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud. II osa 1. Allhankemaa- riik, kus teine, tavaliselt rikkam riik toodab oma kaupa odavamalt, kui ta seda saaks nt oma territooriumil teha ehk nõrgema riigi ärakasutamine. 2. Valuuta- konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik. Nt Eestis on kroon. 3. Krediit- ehk laen, millega kaasneb ka laenuleping ja määratakse ka intressid, mida laenusaaja peab laenuandjale tasuma. 4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle. Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse
või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist;
tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist;
Ülekurssi võib kasutada: 1)aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel; 2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult. 25. Võlakirjad ja laenud. Lihtne definitsioon ütleb, et võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi ehk kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest. Erinevalt aktsiatest ei kaasne võlakirja ostuga osalust selle emitendis (ettevõtete võlakirjade puhul). Veel üks oluline erisus aktsiatega võrreldes rakendub ettevõtete võlakirjade puhul ettevõtte pankroti korral. Nimelt rahuldatakse esmalt võlausaldajate, seejärel eelisaktsiate omanike ning kõige viimases järjekorras lihtaktsiate omanike nõuded. Seega
täitmist. Käendus sobib eelkõige kohustuse täitmise tagamiseks juhul, kui tagatise andjaks on füüsiline isik. Sel juhul on oluline arvestada, et üldjuhul peab käenduslepingus ette nägema ka käendaja vastutuse maksimumsumma. Kui tagatise andjaks on ettevõte, siis tuleks eelistada garantiid, kuna seda on võimalik maksma panna ilma pikki ja keerukaid kohtuvaidlusi pidamata. Teisalt peab garantii andja arvestama, et ta ei saa esitada laenuandjale muid kui garantiist tulenevaid vastuväited, ning et tagasinõudeõiguses tuleb võlgnikuga eraldi kokku leppida. 12 13
käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine ANNUITEET= LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR. 23. Jaemüügihinna arvutamine
Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd – laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc –eelisaktsia hind protsentides Kp – eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp – kapitali allikate osakaalud protsentides t – tulumaksumäär Wdkd(1-t) – tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp – tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali kulukuse määra leidmine (võlakirjad) Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I – aastane intressisumma t – tulumaksumäär D – võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali (eelisaktsiate ja lihtaktsiate) kulukuse määra leidmine Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo
hindamiseks ning põhitähelepanu on seejuures suunatud ettevõtte kasumlikkusele omanike vaatepunktist. Firmavälised analüütikud on ettevõtte finantsseisundist huvitatud mitmel põhjusel. Sellesse huvigruppi kuulub panga laenuametnik, kelle soov on kindlaks määrata laenu taotleva ettevõtte krediidisuutlikkus. Siin pööratakse tähelepanu firma eelnevale finantsvõimenduse kasutamisele ning firma suutlikkusele maksta laenuandjale nii laenuintresse kui ka laenu põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk
Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole. Tema õiguseks on välja võtta ainult ettevõttest dividendid. Võlakiri sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale kokkulepitud tähtajal tagasi, sealkohal ka tasuda intressi. Intress on tavaliselt kokku lepitud, kuid võib olla ka erandeid. Võlakirju annavad välja riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted Tuletisväärtpaberid annavad õiguse või kohustuse osta,müüa või vahetada mingit vara kokkulepitud hinnaga. Selle väärtus sõltub aluseks oleva vara hinna muutumisest. Tuletisväärtpaberite tüüpe võib olla palju ning sealjuures on ka erinevad tingimused. Levinumad
frantsiisivõtjale õiguse esindada ja kasutada sissetöötatud ärikontseptsiooni ning sellega seonduvat kaubamärki 26. Hind – rikkuse suuruse kõige ürgsem ja fundamentaalsem mõõt; kuidas ehk millise proportsiooniga rikkuses olevaid asju turul üksteise vastu vahetatakse 27. Hüpoteek - kinnisasja pant, mida seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Kinnisasjale seatud hüpoteek annab laenuandjale piisava tagatise juhuks, kui laenu ei suudeta tagasi maksta. See tähendab, et juhul, kui võlga ei suudeta tasuda, tekib hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja müümist kohtutäituri kaudu, ilma et ta peaks eelnevalt kohtusse pöörduma. 28. Intress – rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest; laenu hind, mida tuleb pamgale laenu kasutamise eest maksta 29
Rahaväärtuse muutumise teoorial on 2 põhikontseptsiooni: - väärtus tulevikus - praegune väärtus ehk nüüdisväärtus. 1. RAHA TULEVIKU VÄÄRTUS kujuneb 3 teguri mõjul: algsumma intressi summa ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine). Intress (ingl. interest) on laenusaaja kokkulepitud rahaline tasu laenuandjale laenu kasutamise eest. Intressimakse sõltub laenusummast ja laenutingimustest. Intressimäär (ingl. interest rate) on intressi väljendamine protsentides mingi ajavahemiku kohta. Reeglina on selleks aasta. Intressimäär = aastane intress / laen * 100. Näiteks: 200 Ettevõtte rahandus 12 RP089 aastase laenu korral on intress 10 , siis intressimäär aastas = 10 / 200 * 100 = 5%. Enamasti arvutatakse
panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandi kohta käiv seaduselõik AÕS § 309 on tunnistatud kehtetuks. 34.Mis on õiguste pantimine? Varaline õigus võib olla pandi esemeks kui see on üleantav (AÕS § 314 lõige 1). Sa võid oma õigused mingile asjale panti anda. 35.Mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maa- või korteriomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. See tähendab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. 36.Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühe hüpoteegiga (ühishüpoteegiga) võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel
46. Pikaks ja lühikeseks müümine Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada. Pikaks müümise puhul tuleb väärtpaber osta odavamalt endale ja müüa edasi vaheltkasuga. 47. Võlakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. Võlakiri on väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Võlakirju liigitus tähtaja ja emitendi järgi: I Valitsuse võlakirjad (lühiajalised, tähtaeg kuni 1 aasta; keskmise pikkusegam, tähtaeg kuni 7 aastat ja pikaajalised, tähtaeg kuni 30 aastat), II Munitsipaalvõlakirjad (kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud) ja III Ettevõtete võlakirjad (ettevõtete poolt emiteeritud). Lisaks liigitatakse veel tagatise ja laenu põhiosa maksmise alusel. 48. Nimiväärtus, kupongintressimäär, lunastamistähtaeg
17 teki inimestel sellise summa tagasimaksmisega üldjuhul probleeme, sest seda tehakse tavaliselt järgmisest kuupalgast," vahendas ettevõte SMS Laen OÜ tegevdirektor Aaro Sosaare sõnu. [Karner, K. 2007, 21.november. SMS laen: meilt võtab laenu iga päev 300 inimest. Äripäev] 11. KOKKUVÕTE Laenu võetakse palju, see pole peaagu mitte kellelegi võõras asi. Laenu saab liigitada mitut moodi. Igal laenul on erinevates kohtades erinev nimi. Laenuga kaasnevad riskid, nii laenuandjale kui ka laenuvõtjale. Kumb siis, kas laen või liising? Seda otsusab igaüks ise, mis talle hetke olukorras just parem on. Eks mõlemal nii laenul kui ka liisingul on omad plussid ja miinused. Sõltub esemest, mida soovitakse. Laenu võetakse palju, see pole peaaegu mitte kellelegi võõras asi. Küll võetakse kodulaenu, samuti ka väiksemaid laene näiteks et reisid. Ettevõtted võtavad lühiajalist laenu kulutuste katmiseks. Sama moodi pole ka liising võõras
o Jooksev dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia turuväärtus o Reaalne dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia soetushind o 46. Pikaks ja lühikeseks müümine o Lühikeseks müümine- panustama hinna langusele o Pikaks müümine- panustama hinna tousule o o 47. Volakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. 48. Nimivaartus, kupongintressimaar, lunastamistahtaeg. o Väärtpaber, mis näitab, et laenuvota volgenb laenuandjale teatud summa o · Tagatiseta emiteerivad korge krediidireitinguga ettevotted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega. o · Tagatisega tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel. Näiteks kinnisvaraga tagatud volakirjad ehk hüpoteekvolakirjad. o Laenu pohiosa maksmise alusel: · Täies ulatuses kustutustähtajal · Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel
45. Dividenditootlus (reaalne, jooksev) REAALNE (%) = dividend aktsia kohta / aktsia soetushind JOOKSEV (%) = dividend aktsia kohta / aktsia turuväärtus 46. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikk positsioon – panustamine hinna tõusule, aktsiate ostmine Lühike positsioon – panustamine hinna langusele, laenatud väärtpaberi müük lootuses, et selle hind langeb 47. Võlakirjade olemus ja liigitus – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa LIIGITUS EMITENDI JA TÄHTAJA JÄRGI Valitsuse võlakirjad 1) lühiajalised – kuni 1a 2) keskmise pikkusega – kuni 7a 3) pikaajalised – kuni 30a Munitsipaalvõlakirjad Ettevõtete võlakirjad 1) kommertspaber – kuni 270 päeva LIIGITUS TAGATISE ALUSEL 16
4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I
õnnestu sama riskitaseme puhul ühelgi investoril teenida rohkem kui teistel. Et efektiivsel turul peegeldavad finantsvarade hinnad kogu olulist infot, siis võivad investorid kindlad olla, et nad maksavad varade eest alati õiget hinda, st hinda, mis, väljendab varade tegelikku väärtust. 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Võlakiri on väärpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Liigitus: Kestuse järgi: *lühiajalised tähtaeg kuni 1 aasta *keskmise pikkusega tähtaeg kuni 7 aastat *pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Emiteerija järgi: *valitsuse võlakirjad 3 kuud kuni 30 aastat
1) vajab laenuks korraga suurt summat, otsefinantseerimise korral ei pruugi laenuandjal nii suurt summat olla 2) Summad peavad olema saadavad konkreetseks perioodiks ehk tähtajaks ja peavad olema saadaval konkreetsel ajahetkel. 3) Tagasimakse periood peab olema sobilik 4) Tekib vajadus võtta uus laen 5) Soovib vähendada kulutusi: peab samuti otsima infot turgude kohta Finantsvahendaja nõudmised laenuvõtjale nii investorile (laenuandjale) kui laenusaajale Raha õigsuse kindlaks määramine. Otsefinantseerimine vs kaudne Otsefinantseerimine on reeglina odavam, kasulik teatud laenutaotlejatele (tuntusega usaldusväärsem), mõju võib avaldada seadusandlus või piirangud mida seatakse kaudsele finantseerimisele. Otsefinantseerimine – investor laenab vahendajale – vahendaja laenab laenusaajale Kaudfinantseerimine tegeleb varade tähtaegade teisendamisega ehk konverteerimisega – seda
annaabi.ee 
