välja töötada tegelike investorite poolt kasutatavate fondide kasumlikkuse. Teise võimalusena võib kohaldada keskmist aastanäitajat, mis on sobiv ettevõtja üldisele ärile. (Ahmad 1980:56) Tarbijakrediidi küsimuse suhtes on arenenud maade sotsioloogid ja majandusteadlased väljendanud kahtlusi, et kas seda tuleks soodustada või öelda inimestele, et nad elaksid oma võimaluste piires. Suures osas saab tõelist nõudlust tarbijakrediidi järele rahuldada teiste laenuallikate kaudu, nagu näiteks valitsuse finantseeritud spetsialiseeritud agentuuride kaudu või laenates tööandjatelt, kui tegu on töötavate inimestega. Kõrvaldamismeetodi tulemusel tekib olukord, kus on ainult väike nõudlus tarbijakrediidi järele, mida kommertspangad peaksid rahuldama. Kommertspangad saavad anda intressivabasid laene hoiupanga kontode hoiustelt, kus hoiustajate motiiviks ei ole kasumi teenimine. Intressivaba panganduse süsteemi
kukeroon on moodustatud siinsamas. Vastupidiselt teisele väga levinud arvamusele on nii laen- kui ka võõrsõnad eesti keele osa. Ainult tsitaatsõnad ei ole. Teoreetiliselt oleks hea laenata nii lähedalt kui võimalik, alustades oma keele teistest allkeeltest, siis sugulaskeeltest, siis meie kõigi ühisest kultuuritaustast ehk antiikkeeltest ja alles siis teistest tänapäeva keeltest. Järgime allpool seda järjestust, kuigi praktikas tunduvad laenuallikate populaarsused olevat veidi teistsugused. Keskendume taaskord sagedastele vaidlusküsimustele. Siselaenamine Suur osa meie praegusest väljakujunenud terminivarast on saadud murretest, ja see laenuallikas on väga soositud ka kirjakeelekorralduse teoorias. Murdeuurija Mariko Faster on aga juhtinud tähelepanu sellise laenamise negatiivsele mõjule: kuna kõik murde kõnelejad puutuvad kokku ka kirjakeelega, murre ja kirjakeel on väga sarnased keeled
annaabi.ee 
