................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3 2 Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch'i test. Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise
heeringatega jpm. Aga ise olid nad sama kavalad .Kehvemaid karusnahku hõõrusid nad tinaga, vaha klopiti üles või lisata sellele herneid, tõrusid ja rasva, et anda õiget mõõtu. Koos kaubanduse arenguga levis ka raha kasutamine. Mitmetele linnakodanikele kogunes ajapikku nii palju raha, et nad hakkasid seda väikese protsendiga välja laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja. Põhilisteks laenajateks olidki kaupmehed, kes lühikese aja jooksul oma võla tagastasid. Juhtus aga laev põhja minema, jäi oma varast ilma kaupmees ja ka pankur ei saanud laenatud raha tagasi. Seega ei olnud pankuriamet alati riskivaba, kuid julgemad ja ettevõtlikumad mehed rikastusid pankurina väga kiiresti. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.neti.ee Õpik Keskaeg
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu. Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch'i test. Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise
c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on
väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma