surmas ja Jumalast ja hautagusest elust kuni uinusid, Helen ei ärganud enam kunagi. 15 aastat hiljem lasi Jane panna Heleni 15 aastat rohtunud hauale marmorist mälestustahvli. Pärast tüüfust, õigemini suur ohvrite arv, tõmabas koolile avalikkuse tähelepanu, teostati uurimine ning paljude puuduste ilmnemisel ehitati uus koolihoone tevislikumasse maakohta, kehtestati uued eeskirjad, paranesid toit ja riietus. Mr Brocklehurst jäi laekahoidjaks edasi, kuid tal tuli kohustusi jagada džentelmenidega, kellele läks korda ka laste heaolu ning kool muutus tõeliselt kasulikuks ja lugupeetud õppeasutuseks. Jane veetis seal peale ümberkujundusi veel 8 aastat: 6 õpilasena ja 2 õpetajana.
wikisource.org/wiki/Eesti_eugeenikaseltsi_%22T%C3%B5utervis%27e%22_juhtlaused) SELTSI TEGEVUS JA MÕJU ÜHISKONNALE Lisaks oma ideede avaldamisele ajalehtedes ja raamatute trükkimisele korraldas selts ka kaks suurt rahvuslikku kongressi. 1927. aastal toimus Esimene Rahvusliku Kasvatuse Kongress. Paar aastat hiljem loodi ,,pärilikkusfaktori olulisuse tõttu" seltsi juurde genealoogia toimkond (1931), mille esimeheks sai dr.Phil Juhan Vasar, abiesimeheks A.Perandi ja laekahoidjaks Eesti antropoloogia rajaja Juhan Aul. 1934. aasta märtsis esitas selts valitsusele steriliseerimisseaduse eelnõu. Toonane valitsus küll arutas seda seadust mitmel korral, kuid seaduseks see eelnõu ei saanudki kahtlejaid ja vastuseisjaid oli liiga palju. Sel korral. 2.-3. jaanuaril 1935 toimus II Rahvusliku Kasvatuse Kongress (Tln, Kaubandus-Tööstuskoja saalis Pikk 20). Kongressil esinesid nii riigivanem
annaabi.ee 
