Ulukikahjustused
välja arvatud jooksu- ja poegimisajal.
Metskits toitub rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka
samblaid ja samblikke.
Suvel toitub rohttaimedest, kevadel ja sügisel käib põldudel orast söömas. Sügisel sööb ka
metsamarju, seeni, samblaid ja samblikke. Talvel toitub lehtpuude võrsetest, koorest ja
pungadest. Eriti meeldivad talle paju, haab, vaarikas, pihlakas jt. Kuusekultuurides teeb suurt
kahju süües noorte kuuskede ladvakasvusid.
Punahirv on maailmas laialt levinud, Eestis aga väikesearvuline ning jahedamatel
kliimaperioodidel siit täiesti puudunud. Tänapäeval on ta sagedasem Eesti läänesaartel ja
Lõuna-Eestis.
Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel
roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik
nn "sabapeegel".
Elupaigana eelistavad nad rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti.
annaabi.ee 
