Vene sõjaväe poolt saastatud piirkonnad
väljauhutud saasteained;
· naftasaadused ja raketikütuse jäägid endistes Nõukogude Liidu sõjaväebaasides;
· endistel militaaraladel paiknenud ja paiknevad kemikaalid ja muud ohtlikud jäätmed;
· keskkonnanõudeid eirates rajatud kütusehoidlad (naftasaadused, põlevkiviõlid) ja
prügilad (ohtlikud jäätmed), endisaegsed primitiivsed asfaltbetoonitehased;
· ettevõtete jäätmete ladustuspaigad;
· endiste taimekaitsevahendi- ja mürgiladude peremeheta jäämisel ja lagunemisel
mahajäänud mürkkemikaalid;
· jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud
kohtadesse;
· raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003)
Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2%
territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset