gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus püha 5. Agnus Dei Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
Esmakordsel kasutamisel kirjuta- takse spetsiifilisemad lühendid koos selgitustega täpselt ja pikalt välja. Lühendite kirjutamine - Levinud lühendite järele punkti ei panda. See on praegune keelenorm! a, dl, e, eKr, jm, jne, jrk, jt, kd, lk, lp, nn, nr, nt, saj, sh, st, u, v, vms, vrd, õa ... - Kui lühend langeb kokku mõne sõnaga või meenutab sõna, siis pannakse sisepunkt: v.a, k.a, p.o, s.o, e.m.a ... (NB! erandlik: n-ö niiöelda) - Ladinakeelsetel lühenditel on omad normid, kaldkirjas ja sageli punktidega: v.s. (versus), op. (opus), ca (circa), a. D. (anno Domini, tühikuga ja punktidega). - Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkte ei panda. Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides või kokku sõnana, kui lühend annab kõlaliselt vastuvõetava häälikuühendi. Käänamine lähtub lühendi hääldamisest: EHISe, PÖFFi, FIATiga, RRile, EList... Järgi ka arvutiteksti ,,grammatikat"!
Sõnaliigid on kõikides keeltes küll olemas, kuid igas keeles mõnevõrra erinevad. Sõnaliike võib jagada avatud ja suletud klassideks (nt adpositsioonid, konjunktsioonid, pronoomenid on suletud klassid). Mida tähendab väide, et mida sünteetilisem keel, seda vähem suletud sõnaliike? Sõnaliigid Sõnaliikide põhijaotus võttis oma kuju juba enne Kristust (Dionysios Traaklane). Praeguseaja terminid põhinevad ladinakeelsetel (Rooma ülemvõimunajal sündinud terminid). Kõige selgem sõnaklass on algusest peale olnud verbid (verbidel on kõige ühesemalt mõistetavad muutmisel, omatähendusel ja süntaktilisel funktsioonil põhinevad tunnused). Antiikajal hakati verbidest eraldama partitsiipe, mis on justkui verbid, kuid mida muudetakse nagu noomeneid (ld particeps 'osaline'). Seejärel hakati edasi jaotama noomeneid e käändsõnu. Kõigepealt eraldati substantsi e
saa rääkida. Ratsavägi oli keltidel olemas, Caesar sõnul väga hea. Al 2. saj pole andmeid, et sõjavankreid massiliselt kasutatud oleks, Britannias samas kasutati, seal olid need veel 1. saj üpris levinud. Gallias oli levinud peade küttimine tapetud vaenlaste pea võeti maha, prepareeriti ja kanti kaasas. Kui vürst hakkas pidu pidama, demonstreeris ta niimoodi tapetud vaenlaste hulka. 13. Druiidide seisus. Esineb ladinakeelsetel autoritel mitmuses druidae, on ka vorm druides ja dryadae ning isegi drasidae (arvatakse, et see on ebatäpne transkriptsioon). Kreeka tekstides druidai. Vana-iiri keeles drui, mitmuses druid. Plinius vanem arvas, et see tuleb kreekakeelsest sõnast drus e tamm. Tamm oli püha puu. Strabon nimetas Väike-Aasia galaatide pühapaika drunemeton'it, seda on sageli tõlgitud kui ,,püha tammik". Caesar väidab, et druiidide õpetus disciplina on Briti päritolu
annaabi.ee 
