Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule
kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest,
milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik
Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka
uusi prügilaid, kus jäätmeid töödeldakse. Õigusaktide nõuetele mittevastavad prügilad on
suletud ja korrastatud ning nende asemele on rajatud jäätmekäitluskeskuse ladestusalasid, kus
toimub nii sorditud kui ka sortimata jäätmete töötlemine ning taas- ja korduv kasutavate
jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine. Tänu jäätmekäitluskeskustele on keskkonda viidavate
jäätmete kogused tunduvalt vähenenud.
Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased, kus enamus olmejäätmetest on
põletatud. Enamus olemjäätmeid suunatakse põletustehasesse ja ainult väike osa ladestatakse
prügilatesse