Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O) · Indikaatorid metüülpunane (mp) ja metüüloranz (mo) · Kromogeenmust ET-00
· 3-pentanooli puhul ei kasutatud rotatsiooniaurustit vaid lihtdestillatsiooni. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Mõlemad katsed õnnestusid. Mõlemad ained olid värvitud ja läbipaistvad ning omasid neile omast tugevat lõhna. 3. Kokkuvõte Antud töö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi. Minu arvates sain selle tööga hästi hakkama, probleeme sünteesi käigus ei esinenud. 4. Kasutatud kirjandus Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005.
Saagis ja produkti iseloomustus Esimene katse polnud edukas üksnes seetõttu, kuna juhtus õnnetus kolviga, ent edasine sünteesi protsess kulges edukalt. Atsetofenooni sain kollaka vedeliku ning 1-fenüületanool oli kergelt kollakas vedelik teravaga lõhnaga. Kokkuvõte Orgaanilise keemia lõputöö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi ja oskusi, millega ma sain väga hästi hakkama. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005.
2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Võin öelda, et mõlemad katsed tegin edukalt. Atsetofenooni sain kollaka dedelikuja ja 1- fenüületanool oli mul värvitu terava lõhnaga. 3. KOKKUVÕTE Orgaanilise keemia lõputöö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi ja oskusi. Minu arvates, selle tööga olin hästi hakkama saanud ja soovitava tulemuse ja eesmärgi saavutanud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%86%D0%B5%D1%82%D0%BE %D1%84%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%BD http://chemanalytica
reageerida. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Mõlemad katsed õnnestusid. Bensoehappe sain valge (kerge roosaka värvivarjundiga) tahke ainena. Etüülbensoaat oli meeldivama lõhnaga läbipaistev aine. 3. KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi. Minu arvates sain selle tööga hästi hakkama, probleeme sünteesi käigus ei esinenud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 11
Proov filtreeritakse läbi membraanfiltri ja filtrile jäävate vetikate radioaktiivsus. Tume pudel mõõdab heterotroofset assimilatsiooni mõnede vetikate ja bakterite poolt. Arvutamisel lahutatakse heleda pudeli näit tumedast pudelist. O2 ja C14 meetodi võrdlus Hapniku meetod Radiosüsiniku meetod Positiivsed Mõõtmistulemused konkreetsed. Suur tundlikkus: võimaldab küljed Lihtne laboritehnika mõõtmisi teha puhastes mere- piirkondades Kuivatatud filtreid saab säilitada kaua aega Negatiivsed Suhteliselt väike tundlikkus: ei sobi Tulemus sõltub eksositsiooni ajast:
Protein fingerprinting on analüütiline tehnika valgu identifitseerimiseks. Esmalt tundmatu valk lõhutakse väiksemateks peptiidideks, millede absoluutmassi saab täpselt massspektromeetriga mõõta. Neid masse võrreldakse siis andmebaasis olevate tuntud valkude järjestustega. Tulemusi anlüüsitakse statilistiliselt, et leida sobivaim vaste (umbes nii). 4. Mass-spektriomeetria, NMR, röntkenstruktuuri analüüs, peptiidide keemiline süntees. Mass-spektormeetria on analüütiline laboritehnika, mille käigus identifitseeritakse molekulid vastavalt nende massi/laengu suhtele. Tuuma-magnet resonants (NMR) ona anlüütiline tehnika, kus mõõdetakse raadiosagedusliku kiirguse mõju valgumolekuli tuumade spinnidele. Lähedalasuvad aatomid mõjutavad üksteist ja selle kaudu on võimalik välja arvutada nende paiknemine üksteise suhtes. Saadakse 3D valgustruktuur. Röntgenstruktuuri analüüs on analüütiline meetod määramaks molekulide paiknemist kristallides, kus röntgenkiired
tiheduse poolest. Suurendades tsentrifuugi kiirust on võimalik katseklaasi põhja viia järjest väiksemaid osakesi. Diferentsiaalfuugimine – kaks või enam fuugimist erinevatel tingimustel. Gradientfuugimine – teostatakse sahharoosis või soolagradiendis. (Sedimentatsioonikoefitsent S = 10-13 sek. 2. Ioonvahetuskromatograagia, hüdrofoobsuskromatograafia,geelfiltratsioon-kromatograafia, afiinsuskromatograafia Kromatograafia on laboritehnika molekulide eraldamiseks. Eraldab molekule nt valke, mis on jaotunud mobiilse ja stratsionaalse faasi vahel. Eluaat on mobiilne faas, mis liigub mingis kindlas suunas. Eulaat, mis sisalad analüüsitavat ainet on eluent. Mobiilne faas võib olla gaas või vedelik. Eraldamine toimub valgu erinevaid omadusi kasutades: a) ioonvahetuskromatograagia- vastavalt valkude laengule b) hüdrofoobsuskromatograafia- vastavalt valkude hüdrofoobsusele
annaabi.ee 
