või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illustreerimiseks ning portreefotode tegemine. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine. Portee-fotograafid Portee-fotograafid pilditavad inimesi üksikult või grupis. Paljud neist on spetsialiseerunud erinevate sündmuste pildistamisele, näiteks pulma-, koolifotod vms. Enamasti töötavad nad stuudios, kuid sageli tuleb käia pildistamas ka sündmuskohal pidulikel üritustel, koolis, ette- võtetes, kodus. Uudiste (pressi) fotograafid ehk
US TÄHTSAMAD MITTEMETALLID Vesinik: Hapnik: Lämmastik: Väävel: Fosfor: Süsinik: Räni: HALOGEENID Fluor: Mürgine. Kõige aktiivsem mittemetall. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti hambavaabas. Fluori sisaldavaid orgaanilisi ühendeid on nt teflon ja freoonid. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena, laboriseadmete valmistamiseks. (Erinevalt paljudest teistest polümeeridest talub teflon mõõdukalt kuumutamist) Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutuseadmetes, aerosoolide tekitamiseks. Õhku paiskunud ja atmosfääri kõrgematesse kihtidesse tõusnud freoonid kahjustavad keskkonda, lagundades Maad ümbritsevat osoonikihti. Kloor: Mürgine. Kasutatakse joogivee ja basseinivee desinfitseerimiseks. Kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid kasutatakse lahustina (kloroform CHCl 3),
F:+9/2)7) Helekollane gaas, kõige aktiivsem mittemetall, reageerib enamiku liht- ja liitainetega. Vesinikflouriidhape (HF) on nõrk hape ja vedel, sisaldab palju vesiniksidemeid, aga väga agressiivne, söövitav (moodustab millegagi püsivama sideme, kui hapnikuga) ja mürgine. Ühendeid leidub luude koostises, seda pandake väikesel määral hambapastasse. Samuti kasutatakse fluoroplasti ehk teflonit, mis on keemiliselt väga vastupidav, keedupottide või pannide voodertistena, laboriseadmete valmistamiseks jms. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jms. Broom Br: Punakaspruun vedelik, iseloomulik lõhn, HBr on gaasiline, AgBr kasutatakse fotograafias. KBr mõjub rahustavalt, kasutusala meditsiin. Jood I: Hallikasmust metalse läikega kristlane aine, sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) kergesti lillakaks auruks. Jodiid ise on küllaltki aktiivne redutseerija. Oksüdeerumisel tekkiv jood lahustub
12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) Eksperiment- jaguneb laboratoorseks ja loomulikuks. Loomulik on selline, kus eksperimendi osapooled ei tea, et nende peal eksperimenteeritakse. See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli
hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga tehakse eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne.
Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W. Wundt katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. ) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on
kasutamises, mis võimaldavad järk-järgult avada huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust või tagamaid. Eksperimentaalselmeetodil on 2 põhiliiki: laboratoorne eksperiment ja loomulik eksperiment. Kahe põhilise eksperimendiliigi oluline erinevus on selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. 10. Vaatlus- teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Vaatlus nagu eksperimentki on rajatud hüpoteesile, see viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Tehakse vahet: enesevaatlus e introspektsiooni ja välise (teiste) vaatluse e ekst(e)rospektsiooni vahel. 11. Vestlus- vestlust kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Lisaks sõnades
Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel
Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel
teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks
teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks
Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena.
annaabi.ee 
