N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks Elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks Kasutavad ka tuukrid Laboratoorselt saadakse eelkõigeNH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2+2H2O Looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki
Väga sööbiva toimega hape, gaasilises olekus on ta mürgine ja liikuv vedelik. Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. 3)Kloor: Leidumine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl. saamine laboratoorselt: Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel omadused ja lahustumine vees: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. keemilised omadused (sh reageerimine veega): Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev
Kaltsiumoksiid Kus leidub? Leidub lubjakivis, on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kuidas saada? Saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temeperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile: CaCO3 CaO + CO2 Laboratoorselt valmistatakse kaltsiumoksiidi samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadi termilisel lagundamisel. Väikesi koguseid saab valmistada ka kaltsiumi oksüdatsioonil, kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu.
· Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks · Hapniku aatom võib ka liituda hapniku molekuliga, moodustades trihapniku · Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas · Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku · Hapnikku saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel · Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi · Põhiliselt toodetakse hapnikku odavaimal meetodil vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil, mille tulemusena saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik · Hapnikku kasutatakse paljudes valdkondades: terasesulatuses keevitustöödel keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel põlemisprotsesside intensiivistamisel
PROPEEN Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimiseks.
Essee Orgaaniline Keemia. Vastseliina Gümnaasium Kristin Tisler Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses. Siis ilmus nimeka rootsi keemiku Jackob Berzeliuse õpik, milles orgaanilisele keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ta ja propageeris tol ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilised ained saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalistid väitsid, et ainult elusorganismides esineb salapärane elujõud, mille mõjul lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest tekivad keerulised orgaanilised ühendid.Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini ülikooli professor F. Wöhler
• Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on lümfisõlmede hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata • Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused
Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted. Visuaalne uurimine. Uuritakse: 1) seinte ja lagede krvalekaldeid projekt- tasandist. 2) sondeerimisega meisli vi puuriga. 3) tarindite varjatud kahjustusi kahtlasete kohtade avamisega. 4) tarindite nhtavaid kahjustusi. Laboratoorne uurimine. Laboratoorselt uuritakse tarinditest vetud proovikehasid, mis valmistatakse ette jrgmiselt: 1)puiduproovid mdanik-kahjustuse selgitamiseks tehakse puurimisega. 2) teraseproovid selle tmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja lgisitkuse mramiseks. 3) betoonitarindist puuritakse vlja proovikehad lbimduga 10 cm, krgusega 12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine. 2)Vhendada mttetut prgi ja ehitusjtmete hulka.
Iseseisev töö nr. 1 1. Synthesis of Bioactive Compounds. Bioaktiivsete ainete süntees. Teema käsitleb võimalusi, kuidas saaks laboratoorselt bioaktiivseid aineid toota. Kõnealuseid aineid on inimene juba pikki sajandeid ise läbi kogemuse teatud toitudega manustanud. Tänapäeval me aga teame, mis tegelikkuses neis toiduainetes meie ainevahetusele ja immuunsussüsteemile kaasa aitavad ning seega tasub neid ka omal käel sünteesida, kuna vajalikke toiduaineid ei pruugi alati käeulatuses olla. Seega ongi töö eesmärgiks laiendada silmaringi nende laboratoorse sünteesi osas ning suunata tähelepanu sellele, et protsess oleks
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel.
molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik. See võib tekkida vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik. Trihapnik e. Osoon on terava lõhnaga ja sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv, laguneb kergesti ning on väga tugev oksüdeerija. Seda võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks. Hapnikut saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb veel ka teisteski oksüdatsioonireaktsioonides: mädanemis-, kõdunemis- ja põlemisprotsessides. Hapnikku kasutatakse keevitustöödel, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel, terassulatuses jne. Hapniku ja vesiniku ühend on vesi. Vesi on looduses üks levinumaid aineid ja ilma selleta ei oleks elu. Ta on keemiliselt püsiv ühend ja väga nõrk elektrolüüt.
purunemiskindlamaks. Tänapäeval 90% messinigist taaskasutatakse. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall jääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983 aastal. Messingist valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha ja palju teisi esemeid.
kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist. Süsinikdioksiid ei põle ja takistab ka enamiku teiste ainete põlemist. Sellepärast kasutatakse vedelat süsinikdioksiidi tulekustutites. Süsinikdioksiid on happeline oksiid. Reageerimisel veega moodustab ta ebapüsiva süsihappe. Süsinikdioksiid reageerib happelise oksiiidina aluste ja alusteliste oksiididega moodustades süsihappes sooli- karbonaate või vesinikkarbonaate. Laboratoorselt saadakse süsinikdioksiidi karbonaatide ( marmor ) reageerimisel tugevate (sool)hapetega.
määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms.
suhtes. Saamine Glütserooli saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagunemisel; seebi keetmisel; nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist (CH2=CH-CH3) kõrvalsaadusena. Kasutusalad Parfürmeerias; meditsiinis kreemide valmistamisel; emailvärvide valmistamisel; lakkide valmistamisel; antifriisina (jahutusvedelikuna); leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides*. *Preparaat on laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eriotstarbeline aine (sageli ravim). etaan-1,2-diool ehk etüleenglükool dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne* vedelik keemistemperatuur on 197,8 °C Lihtsustatud struktuurvalem: HOCH2-CH2OH *Hügroskoopsus e niiskusimavus e imamisvõime ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.
+60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt(i) 7. Kuidas saab kindlaks määrata toidu keemilist saastumist? laboratoorselt (õige) metallidetektoriga (vale) visuaalselt (vale) käega katsudes (vale) 1Punkt(i) 8. Sügavkülmkapis toitu säilitades... mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale) ainult salmonella bakterid hävinevad ja teised jäävad ellu (vale) 0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale)
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Seda, et maailm koosneb elus- ja eluta organismidest, teati juba kõrgtsivilisatsioonide tekkimise ajal. Teadusharuna tekkis keemia hiljem Vana-Egiptuses, kus jagati see kaheks: eluta organismide keemiaks ehk anorgaanikaks ja elusorganismide ehk orgaanikaks. Orgaaniline keemia kui iseseisev teadusharu tekkis 19. sajandil. Sel ajal väideti, et anorgaanilisi aineid on võimalik valmistada laboratoorselt, kuid orgaanilisi mitte. Orgaanilise keemiaga lähemalt tegelemisel ja tundma õppimisel, tekkis neli põhilist teooriat. Üks neist oli Rootsi teadlase J. Berzeliuse oma. Berzelius väitis, et orgaanilisi aineid ei ole võimalik laboratooriumis valmistada. Arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismidest ja seda salapärase elujõu nn vis vitatilis mõjul. 1828. aastal lükkas Friedrich Wöhler selle arvamuse ümber, kui ta endalegi ootamatult pliitsüanaadi
Essee Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses, kui Rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine
Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2 N2+ 2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + O2 2NO, H = 0 Lämmastik võib reageerida eritingimustel ka vesinikuga, moodustades ammoniaagi NH3 Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega
Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv (lahustub veidi vähem kui hapnik). Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m 3) on 1,251. Lämmastikku soojusjuhtivus (W/ (m*K) on 0,0237. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC, mis on veidi madalam kui hapnikul (-183 oC). Seda erinevust kasutatakse lämmastiku ja hapniku tööstuslikul saamisel vedelast õhust selle destilleerimisel. Laboratoorselt saadakse eelkõige ammooniumnitriti NH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2 +2H2O Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500 OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3
seega aine soojenemise. Allika kohaselt peaks mikrolaineahi tarbima elektrienergiat üsna säästlikult. Tavalise kodudes kasutatava mikrolaineahju võimsuseks on 1100 vatti, millest 700 kulub mikrolainete tekitamiseks. Kasutegur seega 64 protsenti. Ülejäänud energia hajub peamiselt transformaatoris ja magnetronis tekkinud soojusena (Siim Sepp ÄP OnLine). Antud väite põhjal tekkis huvi laboratoorselt uurida ja määrata mikrolaineahju kasutegur. Eksperimendi taustainfo Mikrolaineahju efektiivsuse ehk kasuteguri määramiseks peame leidma, kui palju seade kasutatavast elektrienergiast kasutab kasulikult vee soojendamiseks. Antud suhte leidmiseks 𝐸 kasutame valemit: 𝑃 = 𝑑𝑒𝑙𝑡𝑎𝑇 P - võimsus (Watt); E – kasutatud energia (Joules,J); deltaT – kulunud aeg (sekund)
ning paljudes maades on selle meditsiiniline kasutamine väga piiratud või täiesti keelatud. Eestis on amfetamiini valmistamine, levitamine ja tarvitamine tema rasket sõltuvust tekitava toime pärast keelatud ja karistatav. Illegaalses narkokaubanduses müüakse amfetamiini enamasti pulbrina, harvem tablettidena. Uimastisõltlased tarvitavad seda ninna tõmmates, suu kaudu või veeni süstides. Amfetamiin on laboratoorselt määratav uriiniproovis ligikaudu 48 tunni jooksul pärast tarvitamist. Metamfetamiin: Metamfetamiin on amfetamiini teisend, mille mõju on kiirem ja tugevam kui amfetamiinil. See on ohtlik uimasti, mis tekitab tugevat sõltuvust. Aine hüüdnimed slängis on "Ice" ja "meta". Metamfetamiin on valge, enamasti sinaka varjundiga pulber. Võib olla ka kristalli, jämeda soola või purustatud klaasi sarnane. Pulbrit tõmmatakse ninna või neelatakse, lahustatud pulbrit süstitakse
4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel
Kuid juba enne 18.sajandit oli tehtud mitmeid katseid liigitada aineid mineraalseteks ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi ehk elujõu teooria pidurdas orgaanilise keemia arengut kaua aega. Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F.Wöhler. Ta soojendas ammooniumtsüanaadi (NH4OCN) lahust, mida tol ajal loeti
veest või looduslikust gaasist: 1) Vee elektrolüüs H2O (elektrolüüs) 2H2 + O2 2) Konversioonimeetod: C + H2O CO + H2(üle 1000 ºC) 3) Loodusliku gaasi (metaani) katalüütiline konversioon veeauruga nikkelkatalüsaatori osalusel: CH4 + H2O CO + 3H2(750 870 ºC) 4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutumisel. Vesiniku saamine Laboratoorselt saadakse vesinikku: Aktiivsem metall + hape: 1) Metallide (mis asuvad metallide elektrokeemilise pingereas enne vesinikku) reageerimine (lahjendatud) hapetega: Zn + HCl ZnCl + H2 2) Al, Zn jt. amfoteerseid ühendeid moodustavate metallide reageerimisel leeliste lahustega: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3) Aktiivsete (1. ja 2. rühma) metallide reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
Allotroobid (elemendi esinemine mitme omavahel koostiselt või struktuurilt erineva lihtainena) on: Trihapnik e osoon O3 terava lõhnaga sinakas mürgine gaas, ebapüsiv, kasutatakse vee puhastamisel, Maad ümbritsev hõre osoonikiht kaitseb lühilainelise UV-kiirguse eest. Dihapnik e molekulaarne hapnik O2- aatomid seotud kaksiksidemega. Monohapnik e atomaarne hapnik O- väga ebapüsiv Hapnikku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel, vee elektrolüüsil, vedela õhu destillatsioonil. Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel, keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis) o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega.
Süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuste mittetäielikul põlemisel. Väga mürgine gaas! SO2 oksiid ; vääveldioksiid S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on värvusetu, terava lõhnaga mürgine gaas! Saadakse tööstuses väävli või väävlimaakide põletamisel. Põhiliseks happevihmade tekitajaks on kütuste, põlevkivi, kivi- süsi, nafta , jt. põlemisel. Ühe saadusena õhku eralduv vääveldioksiid. NO lämmastikmonooksiid Laboratoorselt saadakse lämmastikmonooksiidi lahjendatus lämmastikhappe reageerimisel verega. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka auto- de heitgaaasides. NO2 lämmastikdioksiid N + O2 = NO2 Lämmastikdioksiid on väga mürgine gaas, mis toimub eelkõige hingamisteede limaskestadele, kutsub esile ärrituse silmades, köha, iivelduse ja oksendamise. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka autode heitgaasides.
ökosüsteemide geoloogilistes ja keemilistes aineringete ning veeringluse ja kalanduse uuringutes, arvestada fütoplanktoni vähenemis trendidega. Seetõttu on ookeanide ökoloogiliste muutuste uuringutes fütoplanktonil arvestatav roll, vaatamata selle väikestele mõõtmetele. Kuna klorofülli pigmentide kontsentratsiooni kaudu ookeanides saab hinnata fütoplanktoni biomassi ja produktsiooni, kasutati seda meetodit andmede kogumiseks. Lisaks laboratoorselt klorofülli sisalduse määramisele mereveest spektrofotomeetri ja fluvomeetriga, ning sateliit kaugseire kaudu, arvutati klorofülli sisaldus ka Secci kettaga mõõdetud sügavustest. Õigete tulemuste saamiseks selekteeriti välja ekslikud ja bioloogiliselt ebatavalised klorofülli tasemed, ning optilised vead põhjustatud mandrilistest ja resuspendeerunud osakestest kuni 25 meetri sügavuses
Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv (lahustub veidi vähem kui hapnik). Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m3) on 1,251. Lämmastikku soojusjuhtivus (W/(m*K) on 0,0237. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC, mis on veidi madalam kui hapnikul (-183 oC). Laboratoorselt saadakse eelkõige ammooniumnitriti NH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2 +2H2O 3 Keemilised omadused Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) Reageerib lämmastik hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO
Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees
sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. 1808 aastal nimetas rootsi keemik Jakob Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Ta andis välja õpiku, milles oli eraldi peatükk orgaanilise keemia kohta. Siiski polnud see peatükk midagi alustpanevat, sest autor oli vitalismi toetaja ja väitis kindlalt, et
purunemiskindlamaks. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall kääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983. Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks. Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese. Messingist täring Tuhatoosid (messingist)
Viirus levib ka siis kui narkootikumide, vitamiinide või steroidide süstimisel, ning tätoveerimisel ja aukude torkamisel kasutatakse ühiseid süstlaid ja nõelu. Haigustunnused Esimesed haigustunnused ilmnevad 2-6 nädalat pärast nakatumist. Tekivad väsimus, peavalud, palavik, isu langus, iiveldus, oksendamine, kogu keha sügelus, silmavalged muutuvad kollaseks, tume kusi, hele väljaheide, kõhuvalu. Diagnoosimine Diagnoosimiseks võetakse veenist vereproov, mida laboratoorselt uuritakse. Ravi Spetsiifilist hepatiit-B ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Hepatiit B Seenhaigused Tekitajad Tekitajaks on Candida albicans või teised Candida seenetüved. Seennakkuse ägenemisele võivad põhjustada antibiootikumide tarvitamine, elustiili muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.). Kaebused Kaebusteks on kipitustunne ja sügelemine välissuguelundite piirkonnas, millega
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Robert Hooke, K.E. von Baer, Theodor Schwann 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? Robert hooke. valgumikroskoobi 1665.a Esimese mikroskoobi valmistasid 1596.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Liitmikroskoop, 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud aine MIKROTOOM-tõõstuslikust ainest lõigatud viil mida kasutatakse preparaadina. 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? Valgusmikroskoop-Valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. 1930
Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud süsteemis, mille soojussisalduse kasvu järgi määratakse kütuse põlemisel vabanenud soojushulk. Selleks et põlemine kalorimeetris kulgeks täielikult ja kiiresti, põletatakse kütus erilises paksuseinalises hermeetiliselt suletavas terasnõus hapniku atmosfääris rõhuga 2,5...3,0 MPa.
· Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet. Palaviku korral võib osutuda vajalikuks ka vereanalüüs. 9 Koduse ravi võimalused Oksendamine ja kõhulahtisus tekivad kaitseks, sobimatute ainete eemaldamiseks organismist. Hoolitseda tuleb selle eest, et ei tekiks vedelikupuudust, väga oluline on piisav vedeliku manustamine
Kogu segu hoitakse vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada.Setitatud glütserool eraldadakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks.Biodiisel puhastatakse ja kogutakse tsisternidesse. Kontroll Biodiisel peab vastama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, mis on Majandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, esitatavatele nõuetele.Nõuetele vastavust kontrollitakse laboratoorselt ja tihedusega, mis on määratletud seadusandlusega. Kütust hoitakse Tootja tagab kütusehoidlate vastavuse Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele, mis tagavad tule- ja keskkonnareostuskindluse. Kütust laaditakse veokitele betoonkattega platsil. Maha valgunud kütuse jaoks on olemas kogumiskanalid.Tekkinud kütuse jäätmetega tegeleb lepinguline jäätmekäitleja. Tootja tagab nende nõuetekohase kogumise ja hoidmise kinnistes ruumides.
looduses peaaegu ei leidu, ta esineb peamiselt kaltsiumfosfaati CA3(PO4)2 sisadavate mineraalide koostises ( fosforiit, apatiit jt) LÄMMASTIK LIHTAINENA . Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Kuigi lämmastik on üsna kõrge elektronegatiivsusega element ( võrreldav klooriga) on ta lihtainena keemiliselt väheaktiivne. Füüsikaliste omaduste poolest on lämmastik lähedane hapnikule: maitsetu,lõhnatu,värvuseta gaas, vees üsna vähe lahustuv. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete,eelkõige ammoniumnitriti (NH4NO2) kuumutamisel. NH4NO2 -> N2+2H2O LÄMMASTIK LIHTAINENA Väga kõrgel temperatuuril ( üle 3000 C) reageerib lämmastik hapnikuga,moodustades lämmastikoksiidi. N2+O2 -> 2NO Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka mitmete metallidega( moodustades nitriide) ning eritingimustel ka vesinikuga, moodustades ammoniaagi NH3. AMMONIAAK JA AMMOONIUMÜHENDID .
Aafrika tektiidid on aga seotud Bosumtwi struktuuriga. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa India ookeanist, Austraaliast, Indoneesiast ja Indo-Hiinast, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud. Tektiidiväljadel paiknevates riikides, näiteks Tsehhis, müüakse turistidele tektiite, kuid tuleb arvestada sellega, et suur osa neist on võltsingud. Avastada saab seda paljudel juhtudel paraku ainult väidetavaid tektiite laboratoorselt uurides. Fulguriit Fulguriidid (sõna tuleb ladina keelest fulgur tähendab välgunoolt)on looduslikud õõnsad porgandikujulised klaastorud, mis tekivad liivast või õige koostisega pinnasest kui seda tabab välk. Fulguriit tekib ka siis, kui kõrgepingeliin puruneb ja kukub allpool liiva. Nendele viidatakse vahel ka sõnadega kivistunud välk. Torud võivad olla kuni mõni cm laiad ja meetreid pikad
korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad: ·Põlemise intensiivistamine (HNO3, H2SO4 tootmine, kõrgahjuprotsessid) ·Hapnikumaskid (lendur, tuuker, mägironija jt) ·Meditsiin (kopsuhaigused, gaasimürgitus) ·Lõhketööd ·Heitvete puhastamine
eriti tähtis. · Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks. · Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole. 11. Kuidas vältida nakatumast gripiviirusesse A(H1N1)? Tervisekaitseinspektsioon soovitab kõigil, kes saabunud välisreisilt riikidest, kus esineb uue gripiviiruse A(H1N1) püsiv riigisisene levik või on olnud kontaktis haigetega, kellel on laboratoorselt kinnitatud uus A(H1N1) gripp, jälgida järgneva seitsme päeva jooksul oma tervist. 12. Oled minemas reisile Etioopiasse (2 nädalat, külastad sisemaa külasid), millise haigusevastu ja kui kaua enne reisi pead ennast vaktsineerima? Nakkushaiguste juhtude vältimiseks on riskipiirkondadesse sõitjatel soovitatav vähemalt 4 nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja
A-vitamiin (retinool), kuid viimane ei ole värviline seetõttu, et tema kaksiksidemete ahel on selleks liiga lühike. Looduslik kautsuk sisaldab samuti kaksiksidemeid, ent kuna kaksiksidemed on seal üksteises lahutatud, siis sel põhjusel on ka kautsuk värvusetu. Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises. Kõrvuti alkeenide homoloogilise rea esimese liikme eteeniga leidub seal ka kõrgemaid homolooge üldvalemiga CnH2n, aga ka teistsuguse koostisega alkeene. Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2nO Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): Ch3-CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). 5 Alkadieenide ehitus Pentadieeni molekul koosneb viiest süsiniku ja kaheksast vesiniku aatomist. Kahe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud kaksiksidemetega (sigmasidemetega).
generaatorgaas ja veegaasi. Generaatorgaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2, mis reageerib hõõguva sütega, moodustades CO: C+O22CO2 CO2+C2CO Generaatorgaas sisaldab: CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C+H2OCO+H2 Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCLCaCl2+H2CO3 H2CO3H2O+CO2 CO2 on värvuseta ja lõhnata gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist. Seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel. Tulekustutid on täidetud kas vedela CO2-ga või naatriumvesinikkarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti naatriumvesinikkarbonaadiga: 2NaHCO3+H2SO4+2H20+2CO2
tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Mikromeeter – üks tuhandik millimeetrist Preparaat – laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eritotstarbeline aine. Kude – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Sünaps – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse
ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) ja triitium 31H ehk T (üliraske vesinik). T on radioaktiivne. 2.Saamine. Laboratoorselt saadakse vesinikku: a) tsingi reageerimisel hapetega (asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused
Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Ühendid Oksiidid (vesi, ränidioksiid, metallioksiidid), Happed, Alused, Soolad, Paljud orgaanilised ühendid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Saamine Hapniku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel. Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse laboris ja tööstuses vee elektrolüüsi. Kautamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine
ägedalt kulgevat protsessi. Sageli on korduvalt vaja teha keerukaid laboratoorseid uuringuid, et jõuda haigustekitajate avastamiseni. Ägeda, värske gonorröa ravi on suhteliselt kiire ja lihtne piisab vastava antibiootikumi ühekordsest annusest. Kroonilise, tüsistunud kuluga gonorröa nõuab pikemaid ravikuure. Tuleb arvestada, et gonorröa on muutunud tundetuks paljude antibiootikumide suhtes, seega on soovitav ravida vastavalt laboratoorselt määratud mikroobi tundlikkusele. 9 Kasutatud kirjandus: 1. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/BBD6F6E63605D33CC22570 970028BE74 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/nakkushaigus ed2.htm 3. http://www.kliinik.ee/index.php?20,5,1,42 4. http://www.aids-info.ch/es_te/aas-es-f4.htm 5. http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=106&text_type=2 6. http://www
Alkeenide saamine · Alkeene saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel. CH 3CH 3( g ) Cr 2 O3 CH 2 = CH 2 ( g ) + H 2 ( g ) · Siin on tegemist tüüpilise elimineerimis- reaktsiooniga, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma (aatomit) eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside. Alkeenide saamine · Laboratoorselt saadakse alkeene halogenoalkaanidest vesinikhalogeniidi elimineerimise teel. o CH 3CH 2CHBrCH 3 + CH 3CH 2O - etanool ,70 C CH 3CH = CHCH 3 + CH 3CH 2 OH + Br - · Reaktsioon algab etanolaatiooni atakiga -CHBr- rühma naabersüsiniku juures paiknevale vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele järgneb Br- iooni eraldumine molekulist
väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur (-196 °C) on veidi madalam kui hapnikul (-183 °C), siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem gaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on
annaabi.ee 
