LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutusel on erinevad ideaalgaaside seadused ja nende abil leitakse süsinikdioksiidi molaarmass. Leida tuleb CO2 tihedus kolvis normaaltingimustel kasutades gaaside absoluutse tiheduse (1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel) valemit: M gaas [ g / mol ] ° = g / dm 3 [ 3 22,4 dm / mol ]
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Nimi, Rühm, Matrikli nr. Õppejõud: Nimi Aeg: kuupäev Ülesanne Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) ...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300cm3 kui kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 5 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhti...
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK - Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine. - Gaaside saamine laboratooriumis. - Gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. SISSEJUHATUS Kasutatud valemid: Definitsioonid: - Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,T) ning sama ruumala (V) korral. - Boyle’i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). - Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, saada seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leida gaasiliste ainete molaarmass. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete maht normaaltingimustel: Temperatuur: 273,15 K (0 °C)
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi määramine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: 300 ml korgiga kooniline seisukolb, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder Kasutatud ained: CO2 baloon, õhk, vesi Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud umbes 300 ml kuiv kolb. Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata kons...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile . Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest),
Laboratoorne töö nr 4 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1).Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.
44,0 g/mol: Arvutada katse süstemaatiline viga, katseliselt määratud molaarmassist: Arvutada suhteline süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: Arvutada suhteline süstemaatiline viga, katseliselt määratud molaarmassist: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste järeldused ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Katse tulemusena leidsin kolvis oleva süsinikdioksiidi massi. Vastuseks sain 148,78 g. Sellest lähtuvalt arvutasin CO2 molaarmassi, milleks oli 46,4 g/mol. Tegelikult oli selleks 44,0 g/mol. Seega oli eksimus umbes 5,5%. Ebatäpsuse põhjustajaks oli ilmselt kolvis oleva CO2 massi
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad
Laboratoorsed nõud Enamik laboratooriumis kasutatavaid nõusid on valmistatus õhukeseseinalisest klaasist. Sellised nõud taluva paremini järske temperatuurimuutusi ja nendes on võimalik aineid soojendada või keeta. Nõud võib mõtteliselt jagada kaheks: kasutuse eesmärgil olevad nõud ning erilisest materjalist valmistatud nõud. Kasutuse eesmärgil jagatakse nõud veel üldkasutatavateks, spetsiaalseteks ja mõõtevahenditeks. Materjali järgi jagunevad vastavalt
Kuidas muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest ja mis on orgaaniline keemia? 19.sajandi keskpaiku määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Sellest tulenes ka nimetus orgaaniline. 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. Tuntud ainete, nagu näiteks orgaaniliste ainete hulk, kasvas kiiresti. Aastal 1808 väitis kuulus rootsi keemik J. Berzelius kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Need arvati moodustuvat ainult organismides salapärase elujõu toimel. Esimesena asus Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F. Wöhler. Ta oli mees, kes 1828. aastal sai endale ootamatult pliitsüanaadi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi. Nii anti aastal 1828 esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 13.10.2011 27.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained ja töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud _ 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2
aastal sai Shockley doktorikraadi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Tema doktoritöö pealkiri oli "Elektronlaine funktsiooni arvutamine naatriumkloriidi kristallides" (juhendaja John Slater). Pärast doktorikraadi saamist liitus Shockley New Jerseys Belli laboratooriumi teadusgrupiga, mille eesotsas oli C. J. Davisson. 1938. aastal sai ta oma esimese patendi elektronmultiplikaatori eest. Kui algas Teine maailmasõda, hakkas Shockley tegelema radarialase uurimistööga Whippany laboratooriumis New Jerseys. 1942. aasta mais lahkus ta Belli laboratooriumist ja temast sai Allveelaevatõrje Operatsiooni Grupi direktor Columbia ülikoolis. Allveelaevatõrje Operatsiooni Grupp tegeles allveelaeva taktikate väljatöötamisega. See projekt nõudis sagedasi külaskäike Pentagoni ja Washingtoni, kus Shockley kohtus ka väga kõrgete ametnikega. 1944. aastal organiseeris ta B-29 pommituslenduritele treeningprogrammi, et katsetada uue radari pommisihtimisseadet. 1944
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne: määrata süsinikdioksiidi molaarmass nii moolide arvu kaudu kui ka Clapeyroni võrrandiga. Töö eesmärk: saada gaasi laboratooriumis, õppida selgeks seosed gaasiliste ainete temperatuuri, rõhu ja ainete mahu vahel, leida gaasiliste ainete molaarmass. Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Üldjuhul väljendatakse gaaside mahtu kokkuleppeliselt
mahule selline hulk, et elektroodod oleksid 3-5 mm ulatuses lahusega kaetud. Kõikide mõõtmiste puhul peab vedeliku hulk olema ühesugune. Juhtivusnõu asetada vesitermostaati, mille temperatuuri hoida püsivana 25°C. Juhtivusnõud hoida 10-15 min termostaadis, seejärel ühedada elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõta lahusekihi takistus. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis
· Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 - + 2H2O Kloori saamine ja tõestamine: http://www.chemicum.com/?video=28 Omadused: · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas. · Sulamistemperatuur on -100,98°C · Keemistemperatuur on 34,6°C · Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega. Ei reageeri ainult väärisgaasidega. ·
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu
destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5·10-4 S·m-1). Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juhtivusvee takistuse mõõtmisega nõus. Seejärel täidetakse nõu veel kord ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrvaldatud. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2
destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5 · 10-4 S·m-1). Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juhtivusvee takistuse mõõtmisega nõus. Seejärel täidetakse nõu veel kord ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrvaldatud. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse
Pärast gaasimullide eraldumist asetatakse juhtivusnõu vesitermostaati, mille temperatuuri hoitakse püs oolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: õrdlusõla ning reohordi abil. atakse uuesti; sendisse "K3". va kahekordselt destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5·10-4 S·m-1). Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juh (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuu kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitr Keskmine Ekvivalent-juhtivus (), Dissotsiat-siooniaste Näiline dissotsiat- näil. Diss.
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi.Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile:
Fourth level · Isa surm(1810) ja rasked ajad Fifth level · Peaaegu et puudulik kooliharidus · Tegi tutvust tööga juba varakult · Sarah Barnard (12. juunil 1821) · Puhkus 18391944 · 25. augustil 1867 FÜÜSIKA AVASTAMINE · Raamatupoes töötamine · Katsed · Esimene teaduslik loeng (1810) · Töö laboratooriumis ESIMESED LEIUTISED Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Rahvusvaheline kuulsus Fifth level · Elektromagnetiline rotatsioon ehk pöörlemise leiutamine · kloorsüsiniku leiutamine TÄHTSAMAD UURIMUSED
olemusest? Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega. Veel 19. sajandi keskpaiku ja hiljemgi määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Algul oli keemia kirjeldav teadus. 17. sajandi ja 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldusest. Aastal 1808 nimetas kuulus rootsi keemik J. Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Berzelius uskus kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada pole võimalik. Sellisest mõtteviisist hoolimata sai F. Wöhler pliitsüaniidi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi ehk kusiaine. Wöhleri avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe , etüülalkoholi ainete sünteesi kohta lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Järgnenud sajandivahetusel ei kaheldud enam inimese põhimõttelises suutlikkuses sünteesida mis tahes orgaanilisi ühendeid.
1.)Planck selgitas,et valgus kiirgab portsjonite e kvantide kaupa.Footoni energia määravad Plancki konstant ja sagedus. Plancki konstant h=6,6*10-34J*s. 2.)Väljumustöö on võrdne vähima energiahulgaga ,et elektroni ainest välja viia.Punapiir on valgus piir,millest A=h*fp,punapiir. 3.)Sisemise fotoefekti nähtuse leiame päikeseenergiast toituvates plaatides või päikesepatareides. 4.)Punast valgust kasutatakse foto laboratooriumis,sest see ei riku negatiivi.Punase valguse footoni mass on väiksem kui teistel valgustel. 5.)Footoni ja elektroni sarnasused:mõlemad liiguvad väga kiiresti,saab kirjeldada lainetena silmale nähtamatud. 6.)Footonil puudub seisumass. 7.)a-kvantteooria,b-lainet,c-kvant,d-laine-ja kvant,e-lainet 8.)Antud:E=5*10-19J,c=3*108m/s,m=?,Lahendus:E=mc2 m=E/c2,m=...0,6*10-35kg. 9.)A=h*fp=h*c/p,Antud:A=2,9*10-19J,h=6,6*10-34J*s,c=3,108m/s,Lahendus:p=...6,8*10- 7 =0,68m 10
Hapnik Avastamine 1. august 1774- Joseph Priestley (Priestley katse) 7.-8. sajand- Mao Hoa Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Carl Wilhelm Scheele. Leidumine 47% maakoorest 88.8% vee massist atmosfääris 20.95 mahu% 16O (99.757%) 17O (0.038%) 18O (0.205%) monohapnik (O) dihapnik (O2) trihapnik e. osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide lõhustumiseks. 2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete
Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta Hallitus ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus TOOTMISHÜGIEENI KONTROLLMEETODID Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal visuaalne ruumide ja seadmete puhtuse jälgimine; käitlemise nõuetele vastavuse jälgimine; kiirtestid Proovide uurimine ettevõtte laboratooriumis põhineb analoogselt akrediteeritud laboratooriumis tehtavatel mikrobioloogilistel analüüsidel. Proovide analüüs riiklikus referentlaboratooriumis TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Õhk võib olla saastunud perekondadesse Bacillus, Micrococcus, Staphylococcus, Aeromonas kuuluvatest liikidest. Pärmseentest sagedamini perekonna Torulopsis esindajad. Hallitusseentest võib õhus sagedamini esineda Aspergillus ja Penicillum perekondade esindajad.
sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris. · Vanarahvas ütleb virmaliste kohta, et need on võitlevad surnute hinged; öeldakse ka, et virmalisteks käisid üleloomulike võimetega inimesed. Nende järgi ennustati ilma, sõda, nälga, õnnetusi jne.
Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes vljaandes, hiljem ksiraamatu, mis ilmus paljudes vljaannetes ja tlgiti mitmesse keelde. Ta ttas maailma esimeses eksperimentaalpshholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast telust on silmapaistev 1902. a alanud koost A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tbi.
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi
destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5 · 10-4 S·m-1). Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juhtivusvee takistuse mõõtmisega nõus. Seejärel täidetakse nõu veel kord ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrvaldatud. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse
destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5·10-4 S·m-1). Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juhtivusvee takistuse mõõtmisega nõus. Seejärel täidetakse nõu veel kord ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrvaldatud. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit. Boyle'i seadus:
Timothy Tamm LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (slängis hape (inglise keeles acid)) on sünteetiline hallutsinogeen. Sellised näevad välja LSD kapslid ja pulber, mis on kapslites. Ajalugu LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis sveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950. 60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, sellejärgselt ka mujal maailmas. Annustamine ja mõju
AIDS (Acquired immune deficiency syndrome) Laurits Tani 9.b Sümptomid · Lümfisõlmes suurenevad. · Klassikalise AIDSi puhul võib kehakaal langeda nädala jooksul 10% võrra ja päevas erituda kuni 10l vett. · Nakatumisest saab teada ainult, kui sinu verd uuritakse laboratooriumis. · Suur öine higistamine Ennetamine · AIDSi vastu ei ole veel vaktsiini leiutatud · AIDSi on võimalik ennetada Kuidas vältida AIDSi: · Kasuta alati kondoomi, kui sa pole oma partneris kindel · Hoia eemale süstimis-, tatoveerimis- ja muudest nõeltest · Raseduse esimestel kuudel alustatud ravi, keisrilõike teel sünnitamise ning rinnapiima mitteandmise abil võib nakkuse ülekandumist lapsele vältida. Levik (Riigid)
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti.
destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5·10-4 S·m-1). Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juhtivusvee takistuse mõõtmisega nõus. Seejärel täidetakse nõu veel kord ning mõõdetakse uuesti takistust. Protsessi korratakse, kuni juhtivus jääb ligikaudu püsivaks, mis näitab, et lisandid on kõrvaldatud. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse
Lämmastikhape on söövitav Suu kaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid Nahkale võib põhjustada tõsiseid põletushaave, arme, plekke Silmasattumisel võib põhjustada nägemise kaotust Töötamisel lämmastikhappega tuleb kanda kaitseriietust. Aure ei tohi sisse hingata! Kui hapet satub silma, tuleb silmi põhjalikult loputada ning arsti poole pöörduda. Õnnetuse puhul tuleb kohe arst kutsuda! Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete valmistamisel ning lämmastikväetiste ja liitväetiste tootmisel Lämmastikhapet on kasutatud oksüdeerijana vedelkütusel töötavate rakettide kütuses. Madala kontsentratsiooniga lämmastikhapet (~10%) kasutatakse tihti männi või vahtrapuidu kunstlikuks vanandamiseks. Happe kasutamine jätab puidu hallikas-kuldseks, mis sarnaneb vanale vahatatud või lakitud puidule. Pildid
teisena. doktoritöö juunis 1903. Abielu ja laste sünd. · 25. Juulil 1895. Aastal abiellus Pierre Curie'ga. · 1897. Aastal sündis esimene laps, tütar Irene. · 1904. Aastal sündis tütar Eve. · 19.aprillil 1906 suri Marie abikaasa liiklusõnnetuses. · Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga. Töö radioktiivsuse uurimisel. · Marie ja Pierre Curie töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. · Nad uurisid radioaktiivseid materjale. · Avastasid radioaktiivsed ained: polooniumi ja raadiumi. · 1898. aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. · I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914
Oluliselt avardas ja mitmekesistas ps�hhiaatria ja n�rvihaiguste valdkonda k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil ps�hhiaatria �pperaamatu (1887) kahes v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast t��elust on silmapaistev 1902. a alanud koost�� A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri t�bi. 6. slaidil kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Kraepelin http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/2014/06/emil-kraepelin-1856-1926.html http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ajalugu/8-emil-kraepelin-tartus http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/emilkraepelin.aspx
2 mahu järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja (072545) KATB -11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll 02.10.07 esitatud: arvestatud: 5 nädal VII-439 Ekspermentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Leida molaarmass süsinikdioksiidi kolmega meetodiga: kasutades gaasi suhteline tihedus võrrandit, moolide arvu kaudu (V0CO2 n CO2 M CO2 ), kasutades Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus. Suhteline tihedus: D= = Gaaside suhteline tihedus: o Mass: mõhk = oVo Moolide arv:
kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7. Spiraalgalaktikal on pealtvaates näha spiraalharusid, küljelt kumerläätse kujuline. Ilmseim detail vähemalt 2 või rohkem haru, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. 8. S-galaktikas liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g
18. sajandil hakati taime- ja loomariiki põhjalikumalt uurima ning läbi tõsise teadustöö tekkis vajadus taimsete ja loomsete ainete keemiat eraldi harudena käsitleda. Rootsi keemiku Jönz Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808. aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Nimetus tuletati tõsiasjast, et tegemist on organismidest pärit ainetega. Kaua pidurdas orgaanilise keemia arengut elujõu ehk vitalismi teooria. Arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid salapärase elujõu toimel loomulikus keskkonnas. Selle teooria lükkas ümber saksa keemik Friedrich Wöhler, kes enesele ootamatult suutis kunstlikult sünteesida kusiaine. Koheselt see küll vitalismiteooria pooldajaid ei heidutanud, kuid sajandi jooksul ilmus veel teateid sarnastest juhuslikest avastustest, kus erinevad teadlesed sünteesisid nii tehisrasva, suhkrut, kui äädikhapet
"K3". Enne katset loputatakse elektroodid korduvalt juhtivusmõõtmiseks kasutatava kahekordselt destilleeritud veega (erijuhtivus alla 5 · 10 -4 S·m-1). Seejärel mitu korda kindla kontsentratsiooniga standardlahusega (KCl lahus), millega tehakse ka esimene mõõtmine nõu konstandi määramiseks. Esimesena määrataksegi nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02 M KCl) lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600°C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 500-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast kindla kontsentratsiooniga lahusest (tavaliselt etaanhape või
annaabi.ee 
