aladel ilma karjamõisate ja pastoraatideta kokku 1245 mõisat. Talud 20.sajandi alguses arendati välja päriseksostetud talud, mis eriti jõudsid järjele Lõuna-Eestis. Olulise sissetuleku talude väljaostmiseks ja ülesehituseks andis linakasvatus. Esiplaanile hakkas tõusma karjakasvatud, mis eeldas rohumaade parandamist, sealhulgas levis puisniitude raadamine. Uuendati hooneid: rajati suuremad loomakasvatushooned, ehitati taluhäärberid. Mandri-Eestis asendusid õlkatused laastukatustega. Taluehituses hakati mõisate eeskujul kasutama palju kiviehitust. Laienes maaparandus, kusjuures oluliseks muutus heinamaade kuivendamine, sest arenev karjakasvatud nõudis paremat sööta. NB. MÕIS Peale 1919 maaseadust hakkas mõisakomplekside kiire allakäik. Osadese mõisahoonetesse paigutati koolid, lastekodud, rahvamajad jms. Paljud mõisad jäid aga kindla otstarbeta ning hakkasid tasapisi lagunema. Viimane side kadus mõisatel omanikega 1939
tõrvaga. Laastkatus Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes
annaabi.ee 
