Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine.
vabalt kasvada. Võra suurus on piiratud, kui ta peab tihedas metsas teiste puudega võistlema (joonis 1). Joonis 1. Kasvukoha mõju tüve kujule. Tihedalt kasvavad männid on võraaluses osas oksavaba tüvega ning võra algab neil suhteliselt kõrgelt. Kuivanud kuuse oksad ei kuku nii kergelt ära, vaid jäävad tüvele alles pikemaks ajaks. Seepärast on ka kuusetüve allosas puukoore pinnal selgelt näha kuivanud okste otsi, mis tuleks eemaldada kasvavate puude laasimisega. Seega on seletatav miks kuusepuidus esineb rohkelt kinnikasvanuid ümaraid oksi (üks peamine tunnus eristada kuuske männist kui puidu liiki ei ole võimalik teiste tunnuste järgi määrata). Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toimub kevadel, sõltudes nii kliimast kui ka mullastiku tüübist. Tisleri seisukohalt on oluline, et puud kasvaks noores eas võimalikult tihedalt mis tagab hilisema sirge ja laasunud puutüve, millest valmistatakse kõrgekvaliteedilist saematerjali.
annaabi.ee 
