halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. 6 Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed
Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette.
Läänemerega seotud tegevustelt senisest suuremat tähelepanu keskkonnamõjudele. Elustiku kaitse paremaks tagamiseks on plaanis luua looduslikult seotud ja mitmekesiste merekaitsealade kogu merd kattev võrgustik. Läänemeri maailma kõige saastunum meri Merehaigus ei vaeva vaid inimest. Kui meri jääb haigeks, siis kannatavad lisaks veel väga paljud elusolendid. Inimeste mõtlematu tegutsemine mõjutab mere tervist. Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Põhjuseks on üheltpoolt Läänemere aeglane veevahetus, teiseltpoolt mõjutab Läänemere tasakaalu inimtegevus. Vihmaveed toovad linnadest ja teedelt mürgiseid aineid, mis taimede ja loomade kudedes kuhjudes mõjutavad mere-elukate tervist. Jõgede kaudu merre voolav solk ja keemia põhjustab mere väetamist, mille tagajärjel suureneb vetikate hulk, mere süvakihtidest kaob hapnik, madalad lahed
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti
.....................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3. PÕHJAVEE REOSTUS........................................................................................................................................7 1.4. VEE PUHASTAMINE.........................................................................................................................................8
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest;
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus soola
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik..................................
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd. Lää
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus....................................................
•seadmed, mis töötavad oleofiilsete materjalide abil •induktsioonseadmed •teistel põhimõtetel töötavad seadmed Nt. Imevad seadmed (Weir skimmers) Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Künniste süsteem- Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. 4. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil) Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 4.
nendega varustatud hiljemalt 2015. aastaks. Enne 1975. aastat ehitatud laevadele puhastusseadmete paigaldamine on aga vabatahtlik. Oluline on lõpuks saavutada selline tulemus Läänemere kaitse organisatsioonide abil, et laevad ei ladestaks reovett Läänemerre.1 Eutrofeerumine Eutrofeerumine on toitainete liiast tulenev kahju. Suureks ohuks on reovete ja põllumajanduses liigselt kasutatud väetiste valgumine merre. Vee õitsemist ehk vetikate vohamist võib märgata siis, kui randa uhutav vesi on värvunud vesirohekaks, pruunikaks või ka punakaks, sel juhul võib sisaldada vesi inimestele mürgiseid aineid. Samuti on see olukord ohtlik ka meres elutsevatele liikidele, kuna vesi on õitsemise ajal hapnikuvaene. Sagedasimaks põhjuseiks on veekokku jõudvad taimetoitained ehk biogeenid, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendid. Veeõitsenguga võivad kaasneda kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga vetikate lagunemisel tekib hapnikupuudus,
....................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu,
kohmakad on nad head ujujad. Morsk võib kasvada väga suureks ning elada ka väga vanaks. Täiskasvanud isane morsk on peaaegu 4 meetrit pikk ning kaalub rohkem kui 1000 kilogrammi. Tema eluiga võib ulatuda 30 aastani.Morska on lihtne ära tunda tema suust välja ulatuva kahe suure hamba järgi. Neid kutsutakse silmahammasteks ehk kihvadeks. Kui meri külmub, hoiab morsk endale vaba vett, kas ringiratast ujudes või jääserva kihvadega murdes. Mõnikord kasutab ta augu tagumiseks ka oma pead. Morsk magab tavaliselt jääl või veest välja ulatuval kaljutükil, kuid ta on suuteline magama ka vees. Toitumine ja eluolu: Morsad toituvad peamiselt koorikloomadest,mida nad otsivad merepõhjast võhkadega mis on kuni 1 meetri pikkused.Noored morsad on pruunika karvaga mis muutub hiljem tumedaks.Noored morsad toituvad emapiimast kuni 2 aastaseks saamiseni. Morsa elu sõltub paljuski kihvadest. Näiteks toitu otsides sukeldub ta mere põhja ning
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastakümneid peamiselt üle pü
Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob
I ja II kategooria reostuse korral päästeameti häirekeskus, keskkonnainspektsioon, piirivalve lennusalk, veeteedeamet, piirivalvepiirkond. III kategooria korral eelnimetatud ja lisaks partnerriigid MRCC. 8.Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? Tottey canyon scilliy saared, reostus: 80-119 tuhat tonni toornaftat, 80km prantsuse ja 190 km briti randa, hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga; Argo Merchant madalikule sattumine, reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku. Meeskonna madal kvalifikatsioon, vurrkompassi ja raadiopeilinaatori rike. amoco cadiz prantsuse rannik, 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid. Rooliseadme rike, triiv madalikule. 9
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud vi
Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega. Teistel kaladel aga arenevad sugunäärmed enamasti niivõrd suureks et täidavad kõhuõõne ja seega on toidu vastuvõtmine kudemisperioodil takistatud. Kilu koeb portsjoniliselt, s.o. emane ei koe kõiki marjateri korraga, vaid mitu korda, seejuures väiksemate järkudena. Portsjoniline kudemine on väga kasulik kohastumine. Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased
Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms.
organismidele. Valisin teema kuna see on väga tähtis ka Eestile, sest läbi Soome lahe sõidavad Venemaalt tulnud tankerid, mida tihti peale ei kontrollita ja võib juhtuda õnnetus. Ohtlik on ta ka sellepärast, et naftatankerite ja reisilaevade teed ristuvad mis võib omakorda olla ohuallikaks. Teema valik sai ka tehtud kuna ma enne referaadi tegemist ei teadnud eriti palju sellest, mida täpsemalt naftareostus loomadele võib teha. Eraldi uurisin, mida teeb nafta loomade, kalade ja lindudega. Peamiselt uurisin suure nafareostuse korral tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid. 2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab
· 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas. · Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule. · Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult. · Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat.
segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus, Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma millega on tegemist).
· Lõunas on liigid suurtes populatsioonides. · Põhja pool on linnud jaotunud ühtlasemalt, mis osalt on tingitud ka mitmekesisema maastikuga rannikualadest ja saarestikest. Arvukuse suurenemine: · Pehmed talved, · Jahtimise vähenemine, · Toiteainetega rikastumine. Varitsevad ohud: · Suurenenud häirimine, · Biotoopide vähenemine (eriti rannaniidud), · Põhjataimestiku kadumine, · Nafta reostus. Miks on Läänemeri nii tundlik? · Peaaegu sisemeri · Ookeaniga ühendatud kitsaste ja madalate väinade kaudu · Aeglane veevahetus (30 aastat) · Keskmine sügavus vaid 55 meetrit · Ebastabiilne veekoosseis (Põhjamere, jõgede ning sademete magevee segu) · Soolsuse tasemed sõltuvad mere sügavusest · Piiratud bioloogiline mitmekesisus Läänemerd mõjutavad põhiprobleemid: 1. Eutrofeerumine
PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. Hülge kombed Hülged suudavad isegi vees magada
maavarade kaevandamine. (http://www.envir.ee/1141) Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
